Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Sel laupäeval, 28. mail tuleb Põlvas Intsikurmu laululaval neljas Uma Pido. Võrukeelsel laulu- ja rahvapeol tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastab Põlvast pärit näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

«Uma Pido on eriline seetõttu, et see on kõige suurem võrukeelsete ja –meelsete inimeste kokkusaamine maailmas. Kui üldse on võrokesi kokku 70 000-80 000, siis Umast Peost saab esinejate, pealtvaatajate või laadaliste hulgas osa vähemalt iga kümnes võrokene,» on Uma Pido projektijuht, pidu korraldava Võro Seltsi VKKF juhatuse liige Triinu Laan uhke.

Uma Pido erilisuse ja mõju üle mõtiskleb lavastaja Kristo Toots niimoodi: «Ma’ unista tuust, et seo Uma Pido panõssi meid inämb hoitma – ummi inemiisi, umma kiilt, umma koto, umma mõtsa. Ütstõsõ hoitminõ hoit ka ilmasamba kimmä, taiva korgõl ja maailma suurõ…»

Peo peakontserdil mängib pilli, laulab ja tantsib kokku 3438 inimest. Esitusele tuleb 26 võrukeelset laulu, millest 21 on valminud just selleks Uma Peoks. Kokku on laulvaid lapsi, naisi ja mehi laval 3344, koore on peole registreerinud 154.

Lauljaid saadab Uma Pido saateorkester Riivo Jõgi juhendamisel. Eestlauljateks ja peo loo jutustajateks on Meelika Hainsoo ja Kulno Malva. Vahepalu esitab ka Ülle Podekrati juhendatav folklooriansambel Käokiräs ja tantsivad Kagu Kabujalakõsõ’ ja Mandariini’. Peo tantsud tegid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peo kunstnik on Põlva kunstikooli direktor Anne Prangel, kes muu kujunduse hulgas kasutab ka 12 suurt trummi, millele on maalitud Vana Võrumaa kihelkondi ja sõpru sümboliseerivad puud. Intsikurmut ilmestab ka terve kilomeeter punasest kangast rebitud linte.

Peakontserdile eelneb peopäeval Põlva linna staadionil uma kraami laat käsitöötubade ja laadalavaga. Laadalaval esinevad lapsed Põlva ja Võru maakonnast, lisaks ka nimekamaid esinejaid, teiste hulgas lõõtsamees Heino Tartes ja duo Aapo Ilves-Marju Varblane. Põnevad tõotavad tulla ka Vana Võromaa rahvarõivaste demonstratsioonid laadalaval. Laat algab juba hommikul kell 8 ja lõpeb kl 15 pealelõunal.

Kell 17, tund enne peakontserdi algust kogunevad võru keelt kõnelevad keelepesarühmade lapseaialapsed ja kahe kuu jooksul eri paigus lauluõhtuid pidanud rahvalauljad Jakob Hurda mälestusmärgi juurde, et minna koos väikses rongkäigus peole ja süüdata peotuli. Peakontsert algab kell 18.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal ja tänavu on pidu jõudnud taas Põlvasse.

Rohkem infot peo kohta leiab Uma Pido kodulehelt: www.umapido.ee 

Tee pidoni 

Uma Pido ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimus soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitasiad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.

Loengusari. Peole eelneva aasta jooksul peeti kokku neli loengupäeva, kus tuntud inimesed rääkisid metsast ja puudest. Loenguid ja õpipäevi pidasid:

  • Kalle Eller „Kuis är tunda’ põlist mõtsa ja usku ja kuis nuu’ kokko käävä’”;
  • Marju Kõivupuu „Misjaos meile Uma Pido?”;
  • Urmas Kalla „Puu’ ja mõts rahvalaulõn”;
  • Celia Roose osaluskontsert „Regimõtsamäng”;
  • Mõniste muuseumi rahva väega puude ja põõsaste õpituba;
  • Evar Saar „Puu’ vana Võromaa kotussõnimmin”;
  • Kauksi Ülle „Puu ei olõ’ puit!”.

Laulu tii pidoni. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd tegi omapärase teekonna läbi laul. Aprillis ja mais korraldati igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus lauldi omakandi rahvalaule. Rahvalauluõhtute tegemistest saab lugeda blogist https://laulutii.wordpress.com/

Fotonäitus. Mööda Vana-Võromaad kais ringi ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja veebruaris läks kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu. Näituse fotosid on kasutatud ka Uma Pido plakatitel ja reklaamides.

Konnakoorid, nurmenaised ja mehed metsast. Lisaks koorilauljatele kutsuti pidole ka uusi lauluhuvilisi. Kogu-, sõprus-, perekonnad said moodustada kunnakoore, samuti võisid naiskooridega liituda nurmõnaised ja meeskooridega mõtsamehed.

Ritsikpillid. Põlva maakonna koolilapsed tegid Umale Pidole kingituseks ligi 2000 ritsikpilli ja pilli tegemise õppevideo. Pillid kingitakse peole tulevatele lastele ja lavastaja lubab, et seal tekib võimalus neid koos ka kasutada. Pill kannab sõnumit, et muusikat saab teha igaüks ja selleks ei ole palju vaja. Ritsikpill, tuntud ka kui kilgipill, on eesti rahvatraditsioonis heliline mänguasi, mida mõnikord ka pulmas või kõrtsis teiste pillide saateks pruugiti. Ritsikpill on seekordse Uma Pido sümbolpill. Milline ritsikpill välja näeb ja kuidas seda teha, saab näha õppevideost:

https://www.youtube.com/watch?v=bCNY_hFgJTI

Advertisements

Vana Võromaa 1. klassõ latsõ ja kõik võro keele opja saava seo kuu kingitüses võrokeelidse Tähekese. Seo kõrd om aokirä vaihõl ka vana Võromaa kaart.

t2heke_lk3

Lehekuu Tähekese kaasõ pääle om Platsi Liiso tsehkendänü hulga lehti ja üte «pagulasõ» (tuukani), kedä uudishimoligu silmä kaesõ. Tähekese tagakaasõ pääl om koomiks, kon pellätäs tarõ päält tulõvit andsakit helle.

A Tähekese sisu om hulga maisõmb ja kodotsõmb. Umast Pidost om vannu pilte, väiku uudis ja Aapo luulõtus mõtsast. Viil luulõtõdas käost ja unõ tulõkist; lukõ saa, midä mehe tegevä; kuimuudu või kutsu ütte pinni ja minka kõgõga saa toimõ üts teküs tita. Võrokeelidse latsõ kirotasõ umist tegemiisist ja kaeman om käütü Pähnil mõtsa seen olõvit kõlatorrõ.

Viil om Tähekesen unik võrokeelitsit nall´u, meisterdüs, raamatidõ tutvustus ja kats nuputamisülesannõt.

Juttõ-luulõtuisi kirodi Tähekesele seokõrd Contra, Ilvesse Aapo, Laanõ Triinu, Panga Milvi, Püttsepä Juhani ja Lepsoni Jaan. Pilte tsehkendi Oolbergi Taavi, Uisu Riina, Mildebergi Piret, Rõõmussõ Jaan, Sildre Elina, Sõmmõrpalo latsiaia latsõ, Iva Tuulõ ja Hellä.

t2heke_lk4

Tähekese vaihõl om seokõrd kokko voldit suur vana Võromaa kaart. Kaardi tõsõ külle pääl kirotas Saarõ Evar tuust, kuis mõnõ Võromaa kotussõ omma hindäle nime saanu. Kaart om tett kuuntüün Regioga.

Võrokeeline Täheke om SA Kultuurileht erävälläannõ, mink ilmumist tugõ Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panni kokko päätoimõndaja Martsoni Ilona, abitoimõndaja Fastrõ Mariko ja kunstitoimõndaja Rea Priit. Võrokeelist Tähekeist annõtas vällä kõrd aastan 2004. aastast pääle.


Selle aasta võrukeelne Täheke räägib ka Uma Pidost

Lasteajakiri Täheke on ilmunud taas võrukeelsena ja selle saavad kingiks Vana Võromaa 1. klasside lapsed ja kõik võru keele õpetajad. Sel korral on ajakirja vahel Võromaa kaart, räägitakse Uma Pidost ja saab lugeda muud põnevat.

Uma Pidost on pilte, väike uudis ja Aapo Ilvese luuletus metsast, mida lauldakse peo lõpulauluna. Veel on luuletusi käost ja une tulekust; saab lugeda, mida teevad mehed; kuidas võib kutsuda üht koera ja millega kõigega saab toime üks tegus tita. Võrukeelsed lapsed kirjutavad oma tegemistest ja vaatamas on käidud Pähni metsa kõlatorusid. Veel on Tähekeses hulk nalju, meisterdus, raamatute tutvustus ja kaks nuputamisülesannet.

t2heke_lk2

Maikuu Tähekese kaanele on Marja-Liisa Plats joonistanud palju lehti ja ühe «pagulase» (tuukani), keda vaatavad uudishimulikud silmad. Tähekese tagakaanel on koomiks, kus kardetakse pööningult tulevaid imelikke hääli.

t2heke_esikaas

Jutte-luuletusi kirjutasid Tähekesele Contra, Aapo Ilves, Triinu Laan, Milvi Panga, Juhani Püttsepp ja Jaan Lepson. Pildid joonistasid Taavi Oolberg, Riina Uisk, Piret Mildeberg, Jaan Rõõmus, Elina Sildre, Sõmerpalu lasteaia lapsed, Tuulõ ja Hellä Iva.

Tähekese vahel on kokku volditud suur Vana Võromaa kaart. Kaardi pöördel kirjutab Evar Saar sellest, kuidas mõned Võromaa kohad on endale nime saanud. Kaart on tehtud koostöös AS Regioga.

Võrokeelne Täheke on SA Kultuurileht eriväljaanne, mille ilmumist toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panid kokku peatoimetaja Ilona Martson, abitoimetaja Mariko Faster ja kunstitoimetaja Priit Rea. Võrukeelset Tähekest antakse alates 2004. aastast välja kord aastas.

Vahtsõsttarvitus Võromaa muudu – III Uma Pido lavastusõ vesiratta’ vaihtõdi IV Uma Pido sümbolpilli ritsikpilli vasta

Täämbä jõudsõva’ minevädse Uma Pido lavakujondusõn tarvitõt vesiratta’ vahtsidõ umanigõ mano. III Uma Pido lavastusõn 2013. aastagal aviti’ nä jutusta Pühäjõõ vii ja kivvega köüdet sõnomit. Vesiratta’ jääse’ köüdetüs Pühäjõõga – üts näist läts Veriora valda vällälavadõ man pruukimisõs ja tõõnõ Sõmmõrpalo valda Sulbi kohviku mano. Mõlõmba’ paiga’ omma’ Pühäjõõ (Võhandu) kaldõ pääl, miä juusk läbi suurõmba osa Vanast Võromaast.

Tenos vesiratta iist teivä Sulbi ja Kärgula külä mehe’ Umalõ Pidolõ suurõ ritsikpilli. Ritsikpill om seokõrdsõ pido sümbolpill. Hariligun suurusõn, käen hoitavit ja näppega klõbistatavit ritsikpille teivä Põlva maakunna koolilatsõ Umalõ Pidolõ kingis 2000 tükkü. Pillikese’ kingitas pidolõ tulõvilõ laululatsilõ ja lavastaja om lubanu näil pidol ka kõlla’ laskõ.

Sulbi kohviku vidäjä Rain Epler ütel´ Uma Pido kõrraldajilõ: „Pühäjõõ veeren om Sulbi kohvik, mille paikligu’ inemise’ omma’ tennü ilma ütegi euroraha toelda. Tuu and usku ja luutust ka tõisilõ maal elävile inemisile, et elo- ja vesiratas saava ringi kävvü ka lihtsalõ ütenkuun tegemisest sündünü väe tugõmisõl.”

Tõõnõ vesiratas löüdse uma kotussõ Leevi vabaõhulava man. Veriora valla kultuurijuht Piret Rammo oll´ rõõmsa, et sääne avalik pakminõ tull’: “Et mi vabaõhulava’ omma õkva viisilmi man (Leevil om Võhandu õkva lava takan ja Veriora laululava om paisjärve kaldõ pääl), sis lavakujondusõs om vesiratas õkva asja iist. Meil om joba mitu hääd mõtõt, kuis seod ratast edespite tarvita.”

Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Seo om kõgõ Vana-Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon lauldõn tundas rõõmu uma rikkaligu kultuuriperändi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seokordne pido kõnõlõs mõtsast ja väeliidsist puiõst.

Uma Pido projektijuht Triinu Laan ja Veriora kultuurijuht Piret Rammo vesiratast keerutamas Leevi vabaõhulava juures.

Uma Pido projektijuht Triinu Laan ja Veriora kultuurijuht Piret Rammo vesiratast keerutamas Leevi vabaõhulava juures.

——

Täna jõudsid eelmise Uma Pido lavakujunduses kasutatud vesirattad oma uute omanikeni. III Uma Pido lavastuses 2013. aastal aitasid nad jutustada Pühajõe vee ja kividega seotud sõnumit. Vesirataste saatus jääb seotuks Pühajõega – üks neist läheb Veriora valda vabaõhulavadel pruukimiseks ning teine Sõmerpalu valda Sulbi kohviku juurde. Mõlemad kohad on asuvad Pühajõe (Võhandu) kallastel, mis jookseb läbi suurema osa Vana-Võromaa.

Tänuks vesiratta eest tegid Sulbi ja Kärgula küla mehed Umale Pidole suure ritsikpilli. Ritsikpill on seekordse peo sümbolpill. Harilikus suuruses, käes hoitavaid ja näppudega klõbistatavaid ritsikpille valmistasid Põlva maakonna koolilapsed Umale Pidole kingiks 2000 tükki. Pillikesed kingitakse peole tulevatele laululastele ja lavastaja on lubanud neil peol ka kõlada lasta.

Sulbi kohviku vedaja Rain Epler ütles Uma Pido korraldajatele: „Pühajõe veeres asub Sulbi kohvik, mille kohalikud inimesed on teinud, ilma igasuguse eurorahata. See sümboliseerib usku ja lootust ka teiste maal elavate inimeste jaoks, et elu- ja vesiratas saavad ringi käia puhtalt üheskoos tegemisest sündinud energia toel.”

Teine vesiratas leidis oma koha Leevi vabaõhulava juures. Veriora valla kultuurijuht Piret Rammo oli rõõmus, et selline avalik pakkumine tuli: “Kuna meie vabaõhulavad asuvad otse veekogude kallastel (Leevil on Võhandu kohe lava taga ja Veriora asub paisjärve kaldal), siis lavakujunduselemendina on vesiratas suurepärane. Meil on juba mitu head mõtet, kuidas seda edaspidi kasutada.”

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seekordne pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

Külamehed Mihkel Soon, Rain Epler ja väike Rasmus Kõu Epler Sulbi kohviku juures suurt ritsikpilli üle andmas.

Külamehed Mihkel Soon, Rain Epler ja väike Rasmus Kõu Epler Sulbi kohviku juures suurt ritsikpilli üle andmas.

Üte kultuuriasotusõ kuur-lado om kõgõ veidü väiku kõigi noidõ asju jaos, mis sääl omma’… Nii om ka meil Võro Instituudin.
Kuurist omma’ pakku III Uma Pido lavakujondusõs olnu vesiratta’ (2 tk), miä avitiva’ kõnõlda Pühäjõõ vii ja kivvega köüdetü pidosõnomit.
Teedüssele omma’ mano pant pildi’: vesiratas lähküst ja vesiratta’ lava üldplaanin.
Et mõtttit lindama panda, minkas naid vaja võissi minnä’, paku ma esi vällä mõnõ’ vahtsõstpruukmisõvõimalusõ’:
– dekoratsiooni’ tiatritüküle
– sise- vai väläkujondusõ element
– vallalõvõtminõ ja matõrjali pruukminõ muus otstarbõs, näütüses kooli käsitüütunnin…
Vesirattide tegemises pruugiti nii loominguliisi, tüü-, matõrjali- ja raharessurssõ, tuuperäst om tegemist inämbpakmisõga. Eelistämi noid pruukmisettepanõkiid, miä midägi ka vasta pakva’ (a miä kuuri ei täüdä’), a arvehe lätt ka ettepanõki nutikus ja/vai häätegevüslik sisu.
Teedüst saa: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

vesiratas_vaiku

________

Ühe kultuuriasutuse kuur-ladu on alati natuke liiga väike kõigi nende asjade jaoks, mis seal on… Nii meilgi Võro Instituudis.
Kuurist on pakkuda III Uma Pido lavakujunduseks olnud vesirattad (2 tk), mis aitasid jutustada Pühajõe vee ja kividega seotut sõnumit.
Lisatud on väikesed pildid: vesiratas lähedalt ja vesirattad lava üldplaanis.
Et mõttelendu ergutada, pakun ise välja mõned taaskasutusvõimalused:
– dekoratsioonid teatritükile
– sise- või väliskujunduselement
– demonteerimine ja materjali kasutamine muuks otstarbeks, nt kooli käsitöötunnis…
Kuna vesirataste tegemisele kulutati nii loomingulisi, töö-, materjali- kui raharessursse, siis on tegemist enampakkumisega, st eelistatud on kasutusettepanekud, mis midagi ka vastu pakuvad (kuid mis kuuri ei täida), kuid arvesse läheb ka ettepaneku nutikus ja/või heategevuslik eesmärk.
Lähem info: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

lava_vesirattad_vaiku

Timahavanõ Uma Pido kõnõlõs mõtsast, väeliidsist puiõst ja inemiisi köüdüssist näidega. Uma Pido kunstnik Prangli Anne lask´ tetä’ Uma Pido jaos 12 suurt trummi (läbimõõt 1 m). Noid pruugitas pido lavakujundusõn ja mõni pantas ka periselt pidol kõmisõma. Trummõ pääle maal Prangli Anne Vana-Võromaa esi kihlkundõlõ, niisamatõ Setomaalõ ja muulõ Eestile pasva’ puu’.

Puu’ valisi vällä Kalla Urmas ja timä kirot´egä puu ja kandi kottalõ ka väiku seletüse, mille just sääne valik sai tettüs. Noid seletüisi saa altpuult lukõ ja nuu’ trükitäs är ka Uma Pido kavavihun, mille saava’ massulda kõik pidolõ tulõja’.

Egäl Umalõ Pidolõ tulõval kooril pallõldas tuvva’ üten üts pliidipuu mõõtu puuhalg pidotulõ tarvis. Nii om pidotuli peri kõrraga kõigist kantõst nigu ka Uma Pido laulu ja laulja’.

Teedüst saa mano:
Triinu Laan
Uma Pido projektijuht
Tel 53322 153, triinu.laan@wi.ee
www.umapido.ee

 

Petäi (Vahtsõliina)

Petäi om tuu puu, miä om lasknu’ meil ellä’ siin maal ammutsõst aost. Timäst omma’ tettü’ mi elohuunõ’, tä om andnu’ tõrva ja olnu’ mesipuus. Vaest om olnu’ siin maal ka aigo, ku pedäjäkoorõmäih pästse nälä käest. Pedäjäle miildüs ellä’ mi maal, nigu meile hindilegi. Eesti üts jämmembit pedäjit kasus Korgõpalo mail Rõugu kihlkunnan. Ja maailma kõgõ korõmb petäi (46,6 m) kasus Räpinä jao pääl Oodsipalon. Säält lõunõ poolõ, Vahtsõliina kihlkunnan, katva’ liivamaad palomõtsa’, miä küünüse’ üle Võromaa piiri Setomaalõ. Vanast kuulsa’ miimõtsa’, ildampa tõrvapalotamisõ paiga’, seeni’ teedä’ seenemõtsa’…

Kuus (Räpinä)

Kullõlgõ’ kuusõpuust kandlõ ja viioli hellü! Kaegõ’ elävä kuusõ haljust! Talsipühhi aigo tarõn tulõtas tä miilde, et elo puu ei kuio’ ilman, ja puhtidõ pääl pand uskma, et mälehtüs minejist om igävene. Ütsik kuus om inemiisile märgis. Tä või olla’ ristipuu, tä või tiidjäle uma var´oga kätte näüdädä’ käkitüt varandust. Pääle tuu või kuus olla’ tiinäütäjäs noilõ, kiä liigusõ’ vii pääl. Nii om tuu olnu’ Peipsi-viirsen Räpinä kihlkunnan. Sääl kasus ka vägevit kuusõmõtso, noist Ilomõtsa kuusistu om kaitsõ alagi võet. Veitse maad tuust lõunõ puul, Oodsipalon, tull´ ildaaigo vällä Eestimaa kõgõ korõmb kuus (48, 6 m).

Uibu (Rõugõ)

Rahvalaulu uibu om üts väkev puu. Tä veretäs mäe pääl, sinetäs salon vai mustõtas murro veeren ja pakk kolmõ imelist ubinat. Vai tä näütäs hinnast unõn, uja otsan kasuman. Vai lätt vaenõlats tä mano nigu uma imä mano. Tuu uibu ei olõ’ viil peris kodonõ uibuaia puu. Tä näütäs ollõv olõman olnu’ jo inne tuud, ku inemise’ tä mano tii omma’ löüdnü’. Timä nimigi näütäs vanõmb ku tõisi viläpuiõ uma. Uibost mõtõldõn ja timäst kirotõn om umma tiid käünü’ ja joudu saanu’ ka Kauksi Ülle, kiä om peri Rõugõ kihlkunnast.

Imälepp (Harglõ)

Lepp jääs miilde uma värmiga. Nigu olõsi täl veri sisen. Vaest timmä vana ilma aigo ka kumardõdi’, a üteliisi andsõ tä inemiisile ka pall´o hääd ja ilosat. Imälepä koorõst sai värmi – kül vahast, kül verevät. Imälepäst treiäti puuanomit, miä es anna’ söögile maiku mano. Aga seo ilma aoni vällä om lepp kõgõ parõmb puu sanna küttä’, lihha ja kallo suidsuta’. Imälepp taht likõt maad, ja nii omma’ tälle kodotsõ’ ka Mustjõõ ja Koiva konnu’ Harglõ kihlkunnan.

Pähn, lõhmus (Karula)

Seo ilma aigo ei mõista’ inämb arvadagi, ku tähtsa puu lõhmus vanast oll´.  Viiso’, köüdse’, sõglapõh´a’ ja kiä tiid, miä kõik viil oll´ tett lõhmusniidsest. Või-olla’ tuuperäst jäigi lõhmussit mi luudusõn nii veitüs. Paistus, et vanal aol tähend´ „lõhmus“ õnnõ tuud nuurt niidsepuud, midä kooriti. „Pähnä’“ sõs olli’ suurõmba’ puu’. Parhilla’ tähendäse’ iks mõlõmba’ sõna’ meil ütte ja samma. Kõgõ tähtsämbä’ as´a’, midä pähn meile and, omma’ no’ mesi ja pähnähäelmätsäi (ütle’ perrä, ku tahat võrokõnõ olla’!). Ja viil tuu miihais, kost tunnõt suvõ süänd! Pähnäst om saanu’ huulidsa ja ussaia puu. A Karula kihlkunnan om põlitsit laani, kon käkvä’ hinnäst viil õigõ’ mõtsapähnä’.

Tamm (Urvastõ)

Rahvalaulun taht tamm taivahe tükkü’. Ka võrokõsõ’ omma’ tuud luku tiidnü’. A ku seo ilma aigo kaet suurt tammõpuud, sõs tä hoobis nigu tugõ taivast ja hoit mi maailman kõrda. Es anna’ tä vanalõkur´alõ kah perrä, ku tuu tahtsõ täl lehti külest kakku’. Võromaa tammõ’ omma’ esiki vii all vägevä’. Mustjõõst saad must tamm oll´ kallis puu, midä müüdi välläpoolõ ja teeniti tuu päält. Aga kõgõ kallimba’ tammõ’ omma’ nuu’, miä jäteti kasuma. Nii nä’ sõs saisva’ parhillaki, kõgõ jämmembä’ Urvastõ kihlkunnan, näist Tammõ-Lauri uma kuulsambast kuulsamb üle terve Eestimaa.

Haab (Kanepi)

Kiä tiid, mille haavalehe’ libisese’? Kül om tuud peet nuhklusõ, kül heitümise märgis. Haaval hindäl om tuust ütskõik. Olku’ tä pehme’ puu, a elojoud om täl kõva, juurist kasus väkev võso. Joud mõtsaeläjit süütä’ ja esi’ ello jäiä’. Vahtsõmbal aol mõist ka inemine timäst inämb luku pitä’. Haavalehti hapin om olnu’ trööstis noilõ, kiä piäsi muido ütsindä ummi häti hingest vällä ikma. Aga haav and ka hääd puud. Haavast saat sannalava, miä ei lää’ kuumas. Kanepi kihlkunnan Piigandin sais haavinõ mõtsavahimaja joba kõvastõ päält saa aastaga. Ja Kanepi kihlkunnast om tulnu’ ka mõtsamiis Tammõ Ülo, kiä om kirotanu’ raamadu haavast Eestimaal.

Kõiv (Põlva)

Kon ei kasussi kõivõ? Aro- ja suukõiv katõ pääle näütäse’ hinnäst kõigipooli. Arokõiv om tõõsõst tõistmuudu ummi loogan ossõga, suukõiv uma valgõmba koorõga. Mõlõmba’ omma’ jäänü’ meid saatma ja pakva’ meile tuudsamma, midä mi vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ: tulõpuid, tohko tulõalostusõs, mahla serbämises, vihto sanna jaos, haljust ja hõngu tarrõ suvistõpühis. Kõosõir om kül moodust är lännü’, a ilosa’ ümbreütlemise’ tuu as´a kottalõ püsüse’ viil meelen. Eestimaa kõgõ jämmembit kõivõ näet Siiriusõ tii veeren Urvastõ kihlkunnan ja Naha külän Räpinä kihlkunnan. Õkva näide vaehtõpääl, Põlva kihlkunnan, om üles kasunu’ viil kavvõmbahe kuulsa – Madis Kõiv.

Pihl (Seto)

Pihlapuu uma olõkiga nõud tähelepandmist ja tähendüst. Tähendüs om tälle lövvet joba muistõhavva. Tä om saanu’ pühäs puus, täl om hää nõiavägi. Tuud väke om nii suurõs peet, et joba üts pulgakõnõ vai kar´avitsakõnõ või imeht tetä’. Tuust aost pääle omma’ pihla’ meil maja- vai värtepuu’. Maja man piät iks pihlapuu kasuma, kasvai ilo peräst. Ku mi no’ hindä man timä nõiaväke inämb ei tunnõ’, sõs tsirkõ man om tuud ummõtõ nätä’. Noid tõmbas tä kavvõst ligi. Mi võisi näide käest oppust võtta’ ja mekki’ sääntsit pihlamarjo, midä külm om joba käpistänü’.

Raag (sõbra’)

Raag om paiu perrekunnast ja näütäs tuud ka vällä: tä hoit hinnäst vii ligidäle ja ku tä keväjä häitses, sõs omma’ tä urva’ täüs mehitsit. Timä piinü’ ossa’ võtva’ kergehe juurõ’ ala. Peipsi veeren om näid perve sisse tsusat, et nä kasuma lääsi ja järve kaidsasi. Aga raag ei taha’ jäiä’ puhmus. Tä näütäs, et või kassu’ niisama jämmes nigu ütskõik määne tõõnõ puu. Ni ku tä tuuga toimõ om tulnu’, sõs nakkas tä joud lõpma. Tüvi lätt sisest tühäs ja kodokakk löüd sääl oosõn parra pesäpaiga. Hämärän kõnd võrokõnõ säält müüdä ja kuuld, kuis kakk ikk raan.

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus hummõn kell 18 Rõugõn Saarsilla talokohvikun. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit jakkus egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä!
Läbi käütäs kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja kõrras saadi joba ka Setomaalõ.

Kiä sääd hinnäst vai umma ärri Uma Pido laadulõ kaupa pakma – pandkõ hinnäst aigsahe kirja!

Seo aastaga 28. mail tulõ Põlvan IV võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido. Päivä, ku  3000 lauljat Indsikurmun õdagudsõs pääkontserdis pruuvi tegevä’, om Põlva staadioni pääl UMA PIDO LAAT UMAKANDI KRAAMI, LAADULAVA JA TÜÜTARRIGA.

Uma Pido 2013. Pildi autor Kristina Pentsa

Uma Pido 2013. Pildi autor Kristina Pentsa

Kutsumi teid laadulõ umatettüt pakma!

Mõnõ’ tähtsä’ asja’:

– Laadulõ või tulla’ nii käsitüü ku söögiga. Seokõrdsõ Uma Pido teema om MÕTS JA VÄELIDSE’ PUU’. Ku võimalik, võinu midägi ti pakutavan vai välläpanõkin seoga kokko kõlisõda’.
– Laat om tõtõstõ ÕNNÕ umakandi kraami pakmisõs. Et seo peris kimmäs olnu, pallõsõ’ kõrraldaja’ ti käest kirjeldüisi (ja ku võimalik, ka pilte) minkaga ti vällä plaaniti tulla’.
– Väegä oodõt om UMA KEELE tarvitaminõ kraam1i kirjeldämisel, hinnasilte pääl, müüjide suun… Ku vaja, saa kõrraldjidõ käest keelenõvvu!

Laadulõ müümä saat hinnäst kirja panda Põlva valla kodolehe pääl kotusen UMA PIDO 2016: http://www.polva.ee/uma-pido-laada-reg

Oodami teid laadulõ kauplõma ni mikandi käsitüü- ja söögikultuuri näütämä!

Hää’ oppaja ja juhendaja’!
Laadulavale oodami esinemä Vana-Võromaa kuule ja lasteaidu rahvalike iiskavvuga.

Laadulava avatas’ kell 9 ja om avatu kellä 15ni. Üts esinejä saassi nii 20 minutit esinemisaigu.
Uma Pido teema om MÕTS JA VÄELIDSE’ PUU’. Ku võimalik, võissi midägi ti iiskavan seoga kokko kõlisõda’, aga seo ei ole ka nii väegä kohus.

Ülesastmise soovist andke teedä 25. aprillis Eve Sokale, kelle telefoninummõr om 514 7682 ja 799 9489 ja kirotada võiti talle aadressil eve.sokk@polva.ee

Kõrraldaja  laadu-asjan om
Eve Sokk,
Põlva Vallavalitsuse kultuurispetsialist
tel 799 9489, 5147682, eve.sokk@polva.ee

 

————–

 

28. mail sel aastal tuleb Põlvas IV võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Päeval, kui 3000 lauljat Intsikurmus õhtuseks peakontserdiks proovi teeb, toimub Põlva staadionil UMA PIDO LAAT KOHALIKU KRAAMI, LAADALAVA JA TÖÖTUBADEGA.

Uma Pido 2013. Pildi autor Nata-Ly Suuroja.

Uma Pido 2013. Pildi autor Nata-Ly Suuroja.

Kutsume teid laadal  omatehtut pakkuma! Laadamüüjate registreerimine on alanud!

Mõned olulised märksõnad:

– Laadale võib tulla nii käsitöö kui söögiga. Seekordne Uma Pido teema on METS JA VÄELISED PUUD. Kui on võimalik, võiks miski teie pakutavas või väljapanekus sellele viidata.
– Laat on tõesti AINULT kohaliku toodangu pakkumiseks. Selles veendumiseks paluvad korraldajad teilt kirjeldusi (ja võimalusel pilte), millega välja kavatsete tulla.
– Teretulnud on KOHALIKU KEELE kasutamine pakutava kirjeldamisel, hinnasiltidel, müüjate suus … Soovi korral saate korraldajatelt keelenõu!

Laadamüüjaks registreerumiseks on avatud link UMA PIDO 2016 Põlva valla koduleheküljel.

Ootame teid laadale kauplema ja näitama meie kandi käsitöö- ja toidukultuuri!

Head õpetajad ja juhendajad!

Ootame laadalavale rahvalike eeskavadega esinema Vana-Võrumaa koole ja lasteaedu.

Laadalava avatakse kell 9 ja lava on avatud kella 15ni. Üks esineja saab seega 20 minutit esinemisaega. Uma Pido teema on „Mets ja väelised puud“. Kui võimalik, võiks midagi tie eeskavas selle temmaga kokku kõlaga, aga see ei ole kohustuseks.

Ülesastumise soovist andke teada 25. aprilliks Eve Sokale, kelle telefoninumber on 514 7682 ja 799 9489 ja kirjutada võite talle aadressil eve.sokk@polva.ee

Korraldajate esindaja laada-asjades:
Eve Sokk, Põlva Vallavalitsuse
kultuurispetsialist (tel 799 9489, 5147682, eve.sokk@polva.ee