Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Võro keel’ Category

Täämbä, 27. mail jõud rahvalaul päält katõ kuu pikkust tiilolõmist Põlva kihlkunda Moostehe ja lõpõtas hummõn õdagu uma tii Uma Pido pääkontsõrdil. 

Rahvalaul liiku Vanal-Võromaal läbi 9 rahvalauluõdagu, miä tõiva’ paikliidsi kogokundõ kokko Umalõ Pidolõ huugu andma. Kodotsil kokkosaamisil laulti nii vahtsõmbit ku vanõmbit uma kandi rahvalaulõ ja meisterdedi Umalõ Pidolõ ritsikpille.

Säändse lauluõdagidõ ria vällämärkmisõ man olnu Põlva maakunna rahvakultuurispetsialist Kati Taal löüd: „Olõ tennü seo tii läbi üten videokaameraga. Egä riidi, egä kõrd eri Võromaa nukan, ja seo om tennü mu ilmaruumi laembas! Lauluõdagilt kodo sõitõn olõs nigu hunn pään – keväjäst, regilaulust, Võromaa luudusõ ilost ja nail lauluõdagil luudu kokkoklapmisõst, naidõ laulõ ilosast keelest ja luulõlisusõst. Aituma kõigilõ iistlauljilõ vahtsidõ imeliisi laulõ iist ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera lainutusõ iist!” 

Päält rahvalauluõdagidõ om paiklik kogokund Umalõ pidolõ huugu andnu ka tõisi ettevõtmisiga: Sulbi ja Kärgula külä mehe’ tei’ Umale Pidole suurõ sümbolpilli ritsikpilli, miä niisamatõ Mooste rahvalauluõdagul rahva ette tuvvas. Timahavadsõ Uma Pido suurt sümbolpilli saa ka pido aigu kaia ja katsu.

Võrokõisi rahva- ja laulupito Umma Pito peetäs joba neläs kõrd. Pääkontsõrt nakkas pääle 28. mail kell 18 Põlvan Indsikurmun. Inne pääkontsõrti om Põlva liina staadioni pääl uma kraami laat üten tüütarri ni laadulavaga ja võrokeelitsidõ latsiaialatsi väiku rongikäük pidolõ.

Pääkontsõrdi otsa tulõ simman ansambliga Toomas-Henrik, kon mängvä tunnõt rahvamuusiku’ Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, midä peetäs vaeldumisi Võrol ja Põlvan. Egä kõrd om pido toonu kokko hulga võrokõisi ja sõpru.


Rahvalaulu teekond Umale Pidole on lõpusirgel 

Täna, 27. mail jõuab rahvalaul oma kahekuulise teekonna järel Põlva kihelkonda Moostesse ning lõpetab homme õhtul oma tee Uma Pido peakontserdil. 

Rahvalaul kulges Vana-Võromaal läbi 9 rahvalauluõhtu, tuues kohalikke kogukondi kokku Umale Pidole hoogu andma. Hubastel kohtumistel lauldi nii uuemaid kui vanemaid toimumiskoha rahvalaule ning valmistati Umale Pidole ritsikpille.

Sellise laulusündmuste jada idee alguse juures olnud Põlva maakonna rahvakultuurispetsialist Kati Taal tõdeb: „Olen teinud selle teekonna läbi koos videokaameraga. Igal reedel, iga kord erinevas Võrumaa nurgas, ja see on olnud fantastiliselt kosmiline kogemus! Lauluõhtutelt kodu sõites on olnud joobnud tunne – kevadest, regilaulust, Võrumaa looduse ilust ja nendel lauluõhtutel loodud sünergiast, nende laulude kaunist keelest ja poeesiast. Aituma kõikidele eeslauljatele uute imeliste laulude eest ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera laenutuse eest!” 

Kohalik kogukond on Umale Pidole hoogu andnud rahvalauluõhtute kõrval ka teiste ettevõtmistega: Sulbi ja Kärgula küla mehed valmistasid Umale Pidole selleaastase sümbolpilli ritsikpilli, mis samuti Mooste rahvalauluõhtul rahva ette tuuakse. Suur sümbolpill saab Umal Pidol olema huvilistele vaadatav ja katsutav.

Võrokeste laulupidu Uma Pido peetakse sel aastal neljandat korda. Peakontsert algab 28. mail kell 18 Põlvas Intsikurmus. Peakontserdile eelnevad uma kraami laat Põlva linna staadionil koos töötubade ja laadalavaga ning võrukeelsete lasteaialaste väike rongkäik peole.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mida peetakse vaheldumisi Võrus ja Põlvas. Igal toimumiskorral on see kokku toonud hulga võrokesi ning nende sõpru.

Read Full Post »

Vana Võromaa 1. klassõ latsõ ja kõik võro keele opja saava seo kuu kingitüses võrokeelidse Tähekese. Seo kõrd om aokirä vaihõl ka vana Võromaa kaart.

t2heke_lk3

Lehekuu Tähekese kaasõ pääle om Platsi Liiso tsehkendänü hulga lehti ja üte «pagulasõ» (tuukani), kedä uudishimoligu silmä kaesõ. Tähekese tagakaasõ pääl om koomiks, kon pellätäs tarõ päält tulõvit andsakit helle.

A Tähekese sisu om hulga maisõmb ja kodotsõmb. Umast Pidost om vannu pilte, väiku uudis ja Aapo luulõtus mõtsast. Viil luulõtõdas käost ja unõ tulõkist; lukõ saa, midä mehe tegevä; kuimuudu või kutsu ütte pinni ja minka kõgõga saa toimõ üts teküs tita. Võrokeelidse latsõ kirotasõ umist tegemiisist ja kaeman om käütü Pähnil mõtsa seen olõvit kõlatorrõ.

Viil om Tähekesen unik võrokeelitsit nall´u, meisterdüs, raamatidõ tutvustus ja kats nuputamisülesannõt.

Juttõ-luulõtuisi kirodi Tähekesele seokõrd Contra, Ilvesse Aapo, Laanõ Triinu, Panga Milvi, Püttsepä Juhani ja Lepsoni Jaan. Pilte tsehkendi Oolbergi Taavi, Uisu Riina, Mildebergi Piret, Rõõmussõ Jaan, Sildre Elina, Sõmmõrpalo latsiaia latsõ, Iva Tuulõ ja Hellä.

t2heke_lk4

Tähekese vaihõl om seokõrd kokko voldit suur vana Võromaa kaart. Kaardi tõsõ külle pääl kirotas Saarõ Evar tuust, kuis mõnõ Võromaa kotussõ omma hindäle nime saanu. Kaart om tett kuuntüün Regioga.

Võrokeeline Täheke om SA Kultuurileht erävälläannõ, mink ilmumist tugõ Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panni kokko päätoimõndaja Martsoni Ilona, abitoimõndaja Fastrõ Mariko ja kunstitoimõndaja Rea Priit. Võrokeelist Tähekeist annõtas vällä kõrd aastan 2004. aastast pääle.


Selle aasta võrukeelne Täheke räägib ka Uma Pidost

Lasteajakiri Täheke on ilmunud taas võrukeelsena ja selle saavad kingiks Vana Võromaa 1. klasside lapsed ja kõik võru keele õpetajad. Sel korral on ajakirja vahel Võromaa kaart, räägitakse Uma Pidost ja saab lugeda muud põnevat.

Uma Pidost on pilte, väike uudis ja Aapo Ilvese luuletus metsast, mida lauldakse peo lõpulauluna. Veel on luuletusi käost ja une tulekust; saab lugeda, mida teevad mehed; kuidas võib kutsuda üht koera ja millega kõigega saab toime üks tegus tita. Võrukeelsed lapsed kirjutavad oma tegemistest ja vaatamas on käidud Pähni metsa kõlatorusid. Veel on Tähekeses hulk nalju, meisterdus, raamatute tutvustus ja kaks nuputamisülesannet.

t2heke_lk2

Maikuu Tähekese kaanele on Marja-Liisa Plats joonistanud palju lehti ja ühe «pagulase» (tuukani), keda vaatavad uudishimulikud silmad. Tähekese tagakaanel on koomiks, kus kardetakse pööningult tulevaid imelikke hääli.

t2heke_esikaas

Jutte-luuletusi kirjutasid Tähekesele Contra, Aapo Ilves, Triinu Laan, Milvi Panga, Juhani Püttsepp ja Jaan Lepson. Pildid joonistasid Taavi Oolberg, Riina Uisk, Piret Mildeberg, Jaan Rõõmus, Elina Sildre, Sõmerpalu lasteaia lapsed, Tuulõ ja Hellä Iva.

Tähekese vahel on kokku volditud suur Vana Võromaa kaart. Kaardi pöördel kirjutab Evar Saar sellest, kuidas mõned Võromaa kohad on endale nime saanud. Kaart on tehtud koostöös AS Regioga.

Võrokeelne Täheke on SA Kultuurileht eriväljaanne, mille ilmumist toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panid kokku peatoimetaja Ilona Martson, abitoimetaja Mariko Faster ja kunstitoimetaja Priit Rea. Võrukeelset Tähekest antakse alates 2004. aastast välja kord aastas.

Read Full Post »

Üte kultuuriasotusõ kuur-lado om kõgõ veidü väiku kõigi noidõ asju jaos, mis sääl omma’… Nii om ka meil Võro Instituudin.
Kuurist omma’ pakku III Uma Pido lavakujondusõs olnu vesiratta’ (2 tk), miä avitiva’ kõnõlda Pühäjõõ vii ja kivvega köüdetü pidosõnomit.
Teedüssele omma’ mano pant pildi’: vesiratas lähküst ja vesiratta’ lava üldplaanin.
Et mõtttit lindama panda, minkas naid vaja võissi minnä’, paku ma esi vällä mõnõ’ vahtsõstpruukmisõvõimalusõ’:
– dekoratsiooni’ tiatritüküle
– sise- vai väläkujondusõ element
– vallalõvõtminõ ja matõrjali pruukminõ muus otstarbõs, näütüses kooli käsitüütunnin…
Vesirattide tegemises pruugiti nii loominguliisi, tüü-, matõrjali- ja raharessurssõ, tuuperäst om tegemist inämbpakmisõga. Eelistämi noid pruukmisettepanõkiid, miä midägi ka vasta pakva’ (a miä kuuri ei täüdä’), a arvehe lätt ka ettepanõki nutikus ja/vai häätegevüslik sisu.
Teedüst saa: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

vesiratas_vaiku

________

Ühe kultuuriasutuse kuur-ladu on alati natuke liiga väike kõigi nende asjade jaoks, mis seal on… Nii meilgi Võro Instituudis.
Kuurist on pakkuda III Uma Pido lavakujunduseks olnud vesirattad (2 tk), mis aitasid jutustada Pühajõe vee ja kividega seotut sõnumit.
Lisatud on väikesed pildid: vesiratas lähedalt ja vesirattad lava üldplaanis.
Et mõttelendu ergutada, pakun ise välja mõned taaskasutusvõimalused:
– dekoratsioonid teatritükile
– sise- või väliskujunduselement
– demonteerimine ja materjali kasutamine muuks otstarbeks, nt kooli käsitöötunnis…
Kuna vesirataste tegemisele kulutati nii loomingulisi, töö-, materjali- kui raharessursse, siis on tegemist enampakkumisega, st eelistatud on kasutusettepanekud, mis midagi ka vastu pakuvad (kuid mis kuuri ei täida), kuid arvesse läheb ka ettepaneku nutikus ja/või heategevuslik eesmärk.
Lähem info: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

lava_vesirattad_vaiku

Read Full Post »

Simunapääväs (28. okt) sai jälki valmis järgmädse aasta Võro-Seto tähtraamat. Tähtraamat om võro- ja setokeeline raamat-kallendri. Kallendri sääd´ kokko Rahmani Jan, kunstnigutüü tekk´ Riitsaarõ Evar, vällä and´ Võro Selts VKKF ja tugõsi Kultuurkapitaal. Hanki saa tähtraamadut 3 euro iist tüüpäivilde Võro Instituudist.Blogi_tahtraamat

Oktoobri lõpun tull vällä Võro-Seto tähtraamat – miä taa täpsembähe om?

Jan Rahman: Tego om kallender-raamatuga, midä naati vällä andma joba ammu: edimene tähtraamat oll 1990. aastaga pääle ja tuust aost om tedä egä aasta tett. Tähtraamatu edimedsen osan om kallendri, kon omma vällä tuudu võro ja seto rahvakallendri tähtpäävä, tähetiidüslik teedüs, võrokõisile ja setodõlõ tähtside inemiisi sünnüpäävä.

Tähtraamadu tõõsõn jaon avaldedäs ilokirändüst, märgotuisi, artikliid minkagi põnõva kotsile ja praktiliisi asju, nt söögiretsepte. Tähtraamat lõpõs rubriigiga Simunapääväst simunapääväni, kon om är tuud valik aastaga joosul olnu kultuurisündmüisi ja välläandit.

Kinkalõ tähtraamat mõtõld om?

Jan Rahman: Tähtraamat om mõtõldu kõigilõ võro ja seto kultuuri huviliisile. Üts kimmäs kotus, kon tähtraamatut aastit om edimest kõrda vällä näüdätü, om Lindora laat: laadulise mõistva tuud joba küssü ja inämbüs müügis minevit tähtraamatit ostõtaski är sääl laadu pääl. Lisas kingitas tähtraamatit Võro ja Põlva maakundõ raamatukogodõlõ, nii et Vanal Võromaal või taad iks raamatukogost küssü. Ka Võro ja Põlva maakunna kultuuritüütäjä saava tähtraamatu kingis.

Midä seo aastaga tähtraamadust lukõ saa?

Jan Rahman: Timahavadsen tähtraamatun om kats päämist teemat: pääliin ja mõts. Et 2015. Aastagal oll Obinitsa külä soomõugri kultuuripääliin, sis om juttu tuust kogõmusõst, kõnõlõsõ kultuuripääliina liinapää Riitsaare Evar (kiä tekk ka raamatulõ pildi) ja kiränik Kauksi Ülle. Seto teemadest kõnõlõsõ viil sootska Vabarna Jane ja om ka pilte vannust laadupäivist Petseri liinan.

A et 2016. aastaga keväjä lõpun om Põlvan tulõman Uma Pido, miä kõnõlõs mõtsast ja põlitsist puist, sis hulga juttu om ka mõtsast. Juttõ omma kirotanu Kõivupuu Marju, Elleri Kalle, Allase Tiia, Saarõ Evar jt. Tähtraamatun om är trükitü ka Ilvese Aapo laul „Puu’ kasussõ korgõs“, minkast saa kindlapääle tulõva Uma Pido hümn.

Lisas saa seost tähtraamatust lukõ luulõtuisi, nuu omma kirotanu Häniläne, Milvi Panga ja Kaider Vardja.

Kuis tetti valik tuust, miä tähtraamatuhe sisse lätt vai vällä jääs?

Jan Rahman: Valik tulõ tuu perrä, määne om raamatu teema. Ma kokkosäädjäna mõtli vällä, minkast või juttu olla ja sis naksi võimalike autoride käest küsümä. Luulõtuisi saadiva tähtraamadulõ autori esi.

Kost tähtraamatut saa?

Jan Rahman: Tähtraamat om müügin Võro instituudin, a või uuri ka Setomaa muusemeist ja I-punktest.

Küsüs Parderi Mari-Liisa.

—————-

Simunapäevaks (28. okt) sai jälle valmis järgmise aasta Võro-Seto tähtraamat. Tähtraamat on võru- ja setukeeline raamat-kalender, mille seadis kokku Jan Rahman, kunstnikutöö tegi Evar Riitsaar, välja andis VKKF ning toetas Kultuurkapital. Tähtraamatut saab soetada 3 euro eest Võru Instituudist.

Oktoobri lõpus ilmus Võro-Seto tähtraamat – millega on täpsemalt tegemist?

Jan Rahman: Tegu on kalender-raamatuga, mida hakati välja andma juba ammu: esimene tähtraamat ilmus 1990. aastal ja sellest ajast teda ka igal aastal tehakse. Tähtraamatu esimeses osas on kalender, kus on välja toodud võru ja setu rahvakalendri tähtpäevad, täheteaduslik info, võrukestele ja setudele tähtsate inimeste sünnipäevad.

Tähtraamatu teises osas avaldatakse ilukirjandust, märkmeid, artiklid põnevate asjade kohta ja praktilisi asju, näiteks retsepte. Tähtraamat lõpeb rubriigiga Simunapäevast Simunapäevani, kus on ära toodu valik aasta jooksul toimuvaid kultuurisündmusi ja väljaandjad.

Kellele ta mõeldud on?

Jan Rahman: Tähtraamat on mõeldud kõigile võru ja setu kultuuri huvilistele. Üks kindel koht, kus tähtraamatut aastaid on esimest korda välja näidatud, on Lindora laat: laadalised teavad seda juba küsida ja enamus müüki minevaid tähtraamatid ostetakse sellel laadal ka ära. Lisaks kingitakse tähtraamat Võru ja Põlva maakondade raamatukogudele, nii et Vanal Võrumaal võib seda ikka raamatukogust küsida. Ka Võru ja Põlva maakonna kultuuritöötajad saavad tähtraamatu kingiks.

Mida tähtraamat sisaldab?

Jan Rahman: Selleaastases tähtraamatus on kaks peamist teemat: pealinn ja mets. Et 2015. aastal oli Obinitsa küla soomeugri kultuuripealinn, siis on juttu sellest kogemusest, räägivad kultuuripealinna linnapea Evar Riitsaar (kes tegi raamatule pildi) ja kirjanik Kauksi Ülle. Seto teemadest räägib veel sootska Vabarna Jane, lisaks on pilte vanadest laadapäevadest Petseri linnas.

Aga et 2016. Aasta kevade lõpus on Põlvas tulemas Uma Pido, mis räägib metsast ja põlistest puudest, siis on raamatus palju juttu ka metsast. Jutud on kirjutanud Marju Kõivupuu, Kalle Eller, Tiia Allas, Evar Saar jt. Tähtraamatus on ära trükitud ka Aapo Ilvese laul „Puu’ kasussõ korgõs“, millest saab kindla peale tulevase Uma Pido hümn.

Lisaks saab sellest tähtraamatust lugeda luuletusi. Need on kirjutanud Hänilane, Milvi Panga ja Kaider Vardja.

Kuidas sai valik sellest, mis sisse läheb ja mis välja jääb?

Jan Rahman: Valik tehakse selle järgi, mis on raamatu teemaks. Mina kokkuseadjana mõtlen välja, millest võiks juttu olla ja siis hakkan võimalike autorite käest küsima. Luuletused saadavad tähtraamatule autorid ise.

Kust tähtraamatut saab?

Jan Rahman: Tähtraamat on müügil Võru Instituudis, aga uurida võib ka Setomaa muuseumidest ja I-punktidest.

Küsis: Mari-Liisa Parder

Read Full Post »

IV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda.

Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja –ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!

Meenutusi 2013. aasta Uma Pidost.

Meenutusi 2013. aasta Uma Pidost.

Laulma tulõkis om mitu hääd põhjust: Uma Pido laulu omma’ väega ilosa’; kodokandi keelen laulda om hää ja kuun mitmõ tuhandõ inemisega laulupidol laulda’ om uhkõ tunnõ!

LAULUPROOVI’ NURMÕNAISILÕ 2015
PÕLVAN Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõ kooriklassin tõsõpäivilde kell 17.30:

  1. novvembril ja 1. detsembril (alostadas helüprooviga vahtsilõ lauljilõ).

Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 5097391.

VÕROL kultuurimaja Kannel väikun saalin kolmapäivilde kell 18.30:

  1. novvembril ja 2. detsembril (alostadas helüprooviga vahtsilõ lauljilõ).

Kontakt: Helga Ilves, tel 5283549.

LAULUPROOVI’ NURMÕNAISILÕ 2016
PÕLVAN Kultuuri- ja Huvikeskusõ kooriklassin tõsõpäivilde kell 18:

  1. jaanuaril, 16. veebruaril, 15. märtsil, 12. aprillil ja 10. mail.

Pruuvi tetäs üten naisikooriga Mai.

VÕROL kultuurimaja Kannel väikun saalin kolmapäivilde kell 19:

  1. jaanuaril, 17. veebruaril, 16. märtsil, 13. aprillil ja 11. mail.

Pruuvi tetäs üten naisikooriga Kannel.

LAULULAAGRI’ MÕTSAMIIHILE 2016
Miihi Uma Pido laululaagri’ omma’ 2016. aastaga talvõl Varbusõ Muusikamõisan.
Edimäne laagri toimus 14. veebruaril 2016.
Kontakt: Kalev Lindal, tel 5040526, http://www.varbuse.ee

Rõõmu laulust ja ilosat pidotiid!
———————–

IV Uma Pido toimub 28. mail 2016 Põlvas Intsikurmus. Ka seekord saavad peole laulma tulla naised ja mehed, kes praegu ühegi koori töös ei osale, aga soovivad just Umal Peol nais- või meeskoorilaule kaasa laulda.

LO6A0124

Meenutusi 2013. aasta Uma Pidost.

Ootame viisipidajaid naisi nurmelt, mehi metsast, kõiki nii külast kui linnast! Koos õpitakse selgeks nais- ja meeskooride laulud ja naiste-meeste osad ühendkoorilauludes. Noodi järgi laulmise oskus ei ole tähtis; abiks (kuid mitte eelduseks) on igasugune varasem koorilaulukogemus. Tulla võivad ka segakooride ja –ansamblite naised ja mehed!

Laulma tulekuks on mitu hääd põhjust: Uma Pido laulud on väga ilusad; kodukandi keeles laulda on mõnus ja koos mitme tuhande inimesega laulupeolaval olla on võimas!

LAULUPROOVID NURMÕNAISILÕ 2015
PÕLVAS Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kooriklassis teisipäeviti kell 17.30:

  1. novembril ja 1. detsembril (alustatakse hääleprooviga uutele lauljatele).

Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 5097391.

VÕRUS kultuurimaja Kannel väikeses saalis kolmapäeviti kell 18.30:

  1. novembril ja 2. detsembril (alustatakse hääleprooviga uutele lauljatele).

Kontakt: Helga Ilves, tel 5283549.

LAULUPROOVID NURMÕNAISILÕ 2016
PÕLVAS Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kooriklassis teisipäeviti kell 18.00:

  1. jaanuaril, 16. veebruaril, 15. märtsil, 12. aprillil ja 10. mail.

Proovi tehakse koos naiskooriga Mai.

VÕRUS kultuurimaja Kannel väikeses saalis kolmapäeviti kell 19.00:

  1. jaanuaril, 17. veebruaril, 16. märtsil, 13. aprillil ja 11. mail.

Proovi tehakse koos naiskooriga Kannel.

LAULULAAGRID MÕTSAMIIHILE 2016
Meeste Uma Pido laululaagrid on 2016. aasta talvel Varbuse Muusikamõisas.
Esimene laager toimub 14. veebruaril 2016.
Kontakt: Kalev Lindal, tel 5040526, http://www.varbuse.ee

Rõõmu laulust ja ilosat pidotiid!

Read Full Post »

Peagi lisanduvad siiasamma ka lindilt tulnud lood kuulamiseks.

1. Perismaalasõq
Viis, sõnad, esitaja: Erkki Peetsalu

2. Kuis raha minno armast
Viis ja sõnad: Heiki Kelp
Esitajad: laul – Heiki Kelp, akordionil Erja Arop

3. Tulede ime
Viis ja sõnad: Heiki Kelp
Esitajad: laul – Peeter Saar, kitarr – Tiit Kõlli

4. Näkinäkjä
Viis: Erkki Meister
Sõnad: Contra
Esitaja: Chacha Roots

5. Priistan
Viis: Erkki Meister
Sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Chacha Roots

6. Hoia sust kinni
Viis: Aivar Piirisild
Sõnad: Ilmar Vananurm
Esitaja: Chacha Roots

7. Ütskõrd tulõ tagasi
Viis ja sõnad: Kadi Hainas
Esitajad: laul – Arved Hainas, rütmipillidel – Karoliina Kull

8. Kodasse pesä
Viis ja sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Kirivane

9. Kosmos
Viis ja sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Kirivane

10. Mõtõq Võromaast
Viis ja sõnad: Urmas Kalla
Esitaja: Urmas Kalla

11. Noore lõõdsamehe laul
Viis ja sõnad: Urmas Kalla
Esitajad: laul – Urmas Kalla, lõõts – Tarmo Noormaa

12. Lebotaminõ
Muusika: Ever Haabmets
Sõnad: Friedrich Reinhold Kreutzwald (tõlge Glen Kelp), Glen Kelp
Esitaja: Analysis

13. Pido
Muusika: Viljar Rosin
Sõnad: Friedrich Reinhold Kreutzwald (tõlge Glen Kelp), Glen Kelp
Esitaja: Analysis

14. Hellüse kipõn
Autorid: Ülar Kõrge ja Margus Konnula
Esitajad: Ülar Kõrge

15. Kui sa, nii ma
Viis: Urmet Arus
Sõnad: Andreas Kalkun
Esitajad: laul – Andreas Kalkun, klavessiin – Urmet Arus

Read Full Post »

Täna, 16. mail Sänna kultuurimõisas toimunud III Uma Laulu

Chacha Roots „Näkinäkjä”

Chacha Roots „Näkinäkjä”

kontsertvõistlusel anti välja kolm peapreemiat parimatele võrokeelsetele lauludele ning valmistati selleaastase Uma Pido sümbolpill kivipill.

Peapreemiad said Heiki Kelbi laul „Tulede ime” (ilusa sõnumi eest; esitas Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul „Näkinäkjä” (fantaasia eest sõnumis ja kuraasi eest; viis Erkki Meister, sõnad Contra, esitas Chacha Roots) ning Urmas Kalla laul „Mõtõq Võromaast”.

Lisaks andis žürii välja mitmed eripreemiad: Ingrid Rüütli eripreemia läks Kadi Hainasele laulu eest „Ütskõrd tulõ tagasi”. Kreutzwaldi hea tõlke eest pälvis eripreemia ansambel Analysis laulude „Lebotaminõ” ja „Pido” eest. Žürii eripreemiad said ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu „Kui sa, nii ma” eest ning Erkki Peetsalu laul „Perismaalasõq” (julgõ joro eest). Tekstipreemia läks Aapo Ilvesele laulude „Kodasse pesä” ja „Kosmos” eest.

Uma Laul III võistluse korraldaja Taisto Uuslail sõnas, et tänaselt kontserdilt tuli väga hästi välja, kuidas võro keel ja kultuur elavad ja arenevad. „Uma Laul on selline koht, kus saab pärimuse enne ära salvestada, kui lugu kuulsaks saab,” sõnab Uuslail naljaga ning jätkab „Uma Laulu üks peamisi mõtteid ongi see, et kultuur saab püsida siis, kui seda elatakse. Võro keele puhul on näha, et ta on nii elus, et ta kohe sünnitab tugevat loomingut tugeva keele ja heliga. Suur rõõm on, et kõik laulud olid nii erinäolised”.

Uma Pido sümbolpilli kivipilli mängimine.

Uma Pido sümbolpilli kivipilli mängimine.

Uma Laul III žüriisse kuulusid folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Uma Laul III kontsertvõistlusele eelnes Uma Pido sponsorlepingute allkirjastamine – võrokeelsed lepingud allkirjastati Nopri Meierei ja Arke Lihatööstusega.

Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt.

Auhinnafond kujunes Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad said pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.

Uma Laul toimus sel aastal kolmandat korda. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese „Pristan“ ja „Lodi tuu ja lodi vii“ kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2008. aasta võistluse lauludest on sel peol kõlamas veel Jan Rahmani „Määne om seo maa”  2010. aasta võistluselt kantakse peol ette “Siilikene pallõl´ siiga” (muusiga Mari Kalkun, sõna’  Milvi Panga).

2008. ja 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud ka võrokeelsele CD-le „Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

———————

16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill –  kivipill.

Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul „Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul „Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul „Mõtõq Võromaast”.

Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu „Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ „Lebotaminõ” ja „Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu „Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul „Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ „Kodasse pesä” ja „Kosmos” iist.

Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. „Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: „Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”

Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.

Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt.

Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul.

Timahavanõ Uma Laul oll´ joba kolmas säändse nimega võigõlus. 2008. a pääpreemiä saanu’ Aapo Ilvese „Pristan“ ja „Lodi tuu ja lodi vii“ kantas ette timahavadsõl III Umal Pidol, miä peetäs 1. juunil Võru Kubija laululava pääl. 2008. aasta võigõlusõ laulõst lauldas seo pido aigu viil Jan Rahmani „Määne om seo maa” ja 2010. aasta võigõlusõlt om timahavadsõl Umal Pidol viil laul “Siilikene pallõl´ siiga” (muusiga Mari Kalkun, sõna’ Milvi Panga).

2008. ja 2010. aastgaa Uma Laulu võigõlusõlt omma mitmõ’ laulu’ jõudnu ka võrokeelitside laulõ CD „Määne om seo maa” pääle. Võigõlusõlõ saadet käsikirä’ ja kontsõrdi videoülesvõtõ andas üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

——————

Uma Laul III tööd

1. Perismaalasõq
Viis, sõnad, esitaja: Erkki Peetsalu

2. Kuis raha minno armast
Viis ja sõnad: Heiki Kelp
Esitajad: laul – Heiki Kelp, akordionil Erja Arop

3. Tulede ime
Viis ja sõnad: Heiki Kelp
Esitajad: laul – Peeter Saar, kitarr – Tiit Kõlli

4. Näkinäkjä
Viis: Erkki Meister
Sõnad: Contra
Esitaja: Chacha Roots

5. Priistan
Viis: Erkki Meister
Sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Chacha Roots

6. Hoia sust kinni
Viis: Aivar Piirisild
Sõnad: Ilmar Vananurm
Esitaja: Chacha Roots

7. Ütskõrd tulõ tagasi
Viis ja sõnad: Kadi Hainas
Esitajad: laul – Arved Hainas, rütmipillidel – Karoliina Kull

8. Kodasse pesä
Viis ja sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Kirivane

9. Kosmos
Viis ja sõnad: Aapo Ilves
Esitaja: Kirivane

10. Mõtõq Võromaast
Viis ja sõnad: Urmas Kalla
Esitaja: Urmas Kalla

11. Noore lõõdsamehe laul
Viis ja sõnad: Urmas Kalla
Esitajad: laul – Urmas Kalla, lõõts – Tarmo Noormaa

12. Lebotaminõ
Muusika: Ever Haabmets
Sõnad: Friedrich Reinhold Kreutzwald (tõlge Glen Kelp), Glen Kelp
Esitaja: Analysis

13. Pido
Muusika: Viljar Rosin
Sõnad: Friedrich Reinhold Kreutzwald (tõlge Glen Kelp), Glen Kelp
Esitaja: Analysis

14. Hellüse kipõn
Autorid: Ülar Kõrge ja Margus Konnula
Esitajad: Ülar Kõrge

15. Kui sa, nii ma
Viis: Urmet Arus
Sõnad: Andreas Kalkun
Esitajad: laul – Andreas Kalkun, klavessiin – Urmet Arus

Read Full Post »

Older Posts »