Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Sündmus enne pidu’ Category

Täämbä, 27. mail jõud rahvalaul päält katõ kuu pikkust tiilolõmist Põlva kihlkunda Moostehe ja lõpõtas hummõn õdagu uma tii Uma Pido pääkontsõrdil. 

Rahvalaul liiku Vanal-Võromaal läbi 9 rahvalauluõdagu, miä tõiva’ paikliidsi kogokundõ kokko Umalõ Pidolõ huugu andma. Kodotsil kokkosaamisil laulti nii vahtsõmbit ku vanõmbit uma kandi rahvalaulõ ja meisterdedi Umalõ Pidolõ ritsikpille.

Säändse lauluõdagidõ ria vällämärkmisõ man olnu Põlva maakunna rahvakultuurispetsialist Kati Taal löüd: „Olõ tennü seo tii läbi üten videokaameraga. Egä riidi, egä kõrd eri Võromaa nukan, ja seo om tennü mu ilmaruumi laembas! Lauluõdagilt kodo sõitõn olõs nigu hunn pään – keväjäst, regilaulust, Võromaa luudusõ ilost ja nail lauluõdagil luudu kokkoklapmisõst, naidõ laulõ ilosast keelest ja luulõlisusõst. Aituma kõigilõ iistlauljilõ vahtsidõ imeliisi laulõ iist ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera lainutusõ iist!” 

Päält rahvalauluõdagidõ om paiklik kogokund Umalõ pidolõ huugu andnu ka tõisi ettevõtmisiga: Sulbi ja Kärgula külä mehe’ tei’ Umale Pidole suurõ sümbolpilli ritsikpilli, miä niisamatõ Mooste rahvalauluõdagul rahva ette tuvvas. Timahavadsõ Uma Pido suurt sümbolpilli saa ka pido aigu kaia ja katsu.

Võrokõisi rahva- ja laulupito Umma Pito peetäs joba neläs kõrd. Pääkontsõrt nakkas pääle 28. mail kell 18 Põlvan Indsikurmun. Inne pääkontsõrti om Põlva liina staadioni pääl uma kraami laat üten tüütarri ni laadulavaga ja võrokeelitsidõ latsiaialatsi väiku rongikäük pidolõ.

Pääkontsõrdi otsa tulõ simman ansambliga Toomas-Henrik, kon mängvä tunnõt rahvamuusiku’ Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, midä peetäs vaeldumisi Võrol ja Põlvan. Egä kõrd om pido toonu kokko hulga võrokõisi ja sõpru.


Rahvalaulu teekond Umale Pidole on lõpusirgel 

Täna, 27. mail jõuab rahvalaul oma kahekuulise teekonna järel Põlva kihelkonda Moostesse ning lõpetab homme õhtul oma tee Uma Pido peakontserdil. 

Rahvalaul kulges Vana-Võromaal läbi 9 rahvalauluõhtu, tuues kohalikke kogukondi kokku Umale Pidole hoogu andma. Hubastel kohtumistel lauldi nii uuemaid kui vanemaid toimumiskoha rahvalaule ning valmistati Umale Pidole ritsikpille.

Sellise laulusündmuste jada idee alguse juures olnud Põlva maakonna rahvakultuurispetsialist Kati Taal tõdeb: „Olen teinud selle teekonna läbi koos videokaameraga. Igal reedel, iga kord erinevas Võrumaa nurgas, ja see on olnud fantastiliselt kosmiline kogemus! Lauluõhtutelt kodu sõites on olnud joobnud tunne – kevadest, regilaulust, Võrumaa looduse ilust ja nendel lauluõhtutel loodud sünergiast, nende laulude kaunist keelest ja poeesiast. Aituma kõikidele eeslauljatele uute imeliste laulude eest ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera laenutuse eest!” 

Kohalik kogukond on Umale Pidole hoogu andnud rahvalauluõhtute kõrval ka teiste ettevõtmistega: Sulbi ja Kärgula küla mehed valmistasid Umale Pidole selleaastase sümbolpilli ritsikpilli, mis samuti Mooste rahvalauluõhtul rahva ette tuuakse. Suur sümbolpill saab Umal Pidol olema huvilistele vaadatav ja katsutav.

Võrokeste laulupidu Uma Pido peetakse sel aastal neljandat korda. Peakontsert algab 28. mail kell 18 Põlvas Intsikurmus. Peakontserdile eelnevad uma kraami laat Põlva linna staadionil koos töötubade ja laadalavaga ning võrukeelsete lasteaialaste väike rongkäik peole.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mida peetakse vaheldumisi Võrus ja Põlvas. Igal toimumiskorral on see kokku toonud hulga võrokesi ning nende sõpru.

Read Full Post »

Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus hummõn kell 18 Rõugõn Saarsilla talokohvikun. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!

Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.

Rahvalauluõdagit jakkus egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä!
Läbi käütäs kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja kõrras saadi joba ka Setomaalõ.

Read Full Post »

Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido loengusarja neläs loengupäiv.
Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).Loengusari IV

Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.

Loengupäävä plakatit saa kaia Uma Pido kodolehe päält: http://www.umapido.ee/images/failid/2016_7_ve.pdf

—–

Teisipäeval, 12. aprillil kell 10 toimub Põlva Kultuurikeskuses Uma Pido loengusarja neljas loengupäev. Räägivad Kauksi Ülle (Puu ei ole puit!) ja Evar Saar (Puud Vana-Võrumaa kohanimedes).

Loengupäev on tasuta. Igaüks on kuulama oodatud. Hea oleks, kui annaksite oma tulekust hiljemalt 11. aprilliks teada e-posti aadressil triinu.laan@wi.ee.

Loengupäeva plakatit näeb Uma Pio kodulehelt: http://umapido.ee/images/failid/2016_7_ve.pdf

Read Full Post »

Vanna Võromaad pite käümä läts´ Umast Pidost kõnõlõv fotonäütüs

Umalõ teele Vanna Võromaad pite läts´ Umma Pito tutvastegev fotonäütüs, mink fotodõ ja kujondusõ autor om Peeter Laurits. Näütüs kõnõlõs inemise ja luudusõ köüdüssist – mõts ja väelidse’ puu’ om jo ka seo aastaga Uma Pido teema. Inemise’ näütüsepilte pääl omma’ paarikaupa ja mitte juhusligult, a kõnõlõsõ’ näide vaihõl ka periselon olõvast suhtõst, olkõ sääl sõs oppaja opilasõga, kolleeg kolleegiga, sõsar velega vai vanõmb latsõga. Näütüst saa keväjäni nätä kokko 16 Vana Võromaa ja ka mõnõn Setomaa kotussõn.

N2itus 1

Vana Võromaa rahvas – nii Võro ku Põlva maakunnast, a niisamatõ ka Karula ja Harglõ kandi inemise’ Valga maakunna poolõ päält piäs joba tiidmä, mis asi om Uma Pido. Kavvõmbast pitto tulnu rahvas unõhta-ei’ taad pito nigunii ilmangi, vähembält nii omma’ nä’ kõnõlnu’. Niivõrra umanäolinõ ja mõjosa pidi tuu võro keeli laulminõ näile olõma, lisas viil olla’ siin tunda’ säänest esiärälist süämest tulõvat tunnõt uma maa, rahva ja kultuuri vasta. Neländät Umma Pitto peetäs sjool aastal 28. maikuu pääväl Põlvan Intsikurmun. Tettägu õdak vabas ja pantagu pidorõiva´ valmis!

Pido ettevalmistuisi tugõ, pito avitas miilde tuvva’ ja meelen pitä’ üts väega süämline ja vahva, põnõvidõ värvega näütüs Mõtsas mi olõmi jäänü’. Näütüse mõtõ tull´ Anne Pranglilt, Peeter Lauritsalt, Aapo Ilveselt ja Triinu Ojarilt. Pildikunstnik ja teostaja om Peeter Laurits. Uma Pido säädjä Kristo Tootsi mõttõ perrä kõnõlõs sjoo aasta pido mõtsast ja väeliisist puiõst. Tuud mõtõt tugõ ka Peeter Lauritsa näütüs, midä tutvustavast jutust loemi’:  „Inemise’ omma’ nigu puu’- kasusõ’ kõrvuisi ja tugõva’ ütstõist“. Niisama saisva’ ka laulja’ laulupidol tävvel helül uma rõõmust, meelest ja keelest lauldõn ja tugõva’ ütstõsit nigu puu’ mi mõtsan, mille üle nii uhkõ’ olõmi’.

Näütüs om joba müüdä Vanna Võromaad käümän, tedä om kats ütesugust – väikumban ja suurõmban mõõdun. Võru Kandlõ kohvigun ja Rõugõ Rahvamajan saa näütüst joba nätä’, edespite kooni maikuuni viil ka Lüllemäel, Kanepin, Räpinän, Antslan, Misson, Harglõn, Obinitsan, Moosten, Vana Vastsõliinan ja muiduki Põlvan. Näütüse tiikunna kottalõ tulõ edespite ka teedüst Uma Pido kodolehe pääle, blogidõ, FB lehele.

Mano omma’ pant pildi’ näütüseruumist Rõugõ rahvamajan. Pilte autor om Martin Mark.

—-

Teele läks Uma Pido tutvustav fotonäitus

Oma teekonnale mööda Vana Võromaad läks Uma Pido tutvustav fotonäitus, mille fotode ja kujunduse autor on Peeter Laurits. Näitus räägib inimese ja looduse suhetest – mets ja väelised puud on ju ka seekordse Uma Pido teema. Inimesed näitusepiltidel on paarikaupa ja mitte juhuslikult, vaid väljendavad nende vahel ka päriselus olevat suhet, olgu seal siis õpetaja õpilasega, kolleeg kolleegiga, õde vennaga või vanem lapsega. Näitust saab kevadeni näha kokku 16 Vana Võromaa ja ka mõnes Setomaa paigas.

N2itus 2

Vana Võromaa rahvas – nii Võru kui Põlva maakonnast, aga ka Karula ja Hargla kandi inimesed Valga maakonna poole peal peaks juba teadma, mis asi on Uma Pido. Kaugemalt pittu saabunud rahvas ei unusta seda pidu nagunii kunagi, vähemalt nii nad on väitnud. Sedavõrd omapärane ja mõjus pidi see võro keeli laulmine neile olema, lisaks veel olla siin tunda sellist iseäraliselt südamlikku tunnet oma maa, rahva ja kultuuri vastu. Neljandat Uma Pido peetakse tänavu 28. mail Põlvas Intsikurmus. Tehtagu päev vabaks ja pandagu piduriided valmis!

Peo ettevalmistusi toetab, pidu aitab meelde tuua ja meeles pidada üks väga südamlik ja tore, põneva värvilahendusega näitus Mõtsas mi olõmi jäänü´. Näituse idee autorid on Anne Prangel, Peeter Laurits, Aapo Ilves, Triinu Ojar. Fotokunstnik ja teostaja on Peeter Laurits. Uma Peo lavastaja Kristo Tootsi idee kohaselt räägib tänavune pidu metsast ja väelistest puudest. Seda tonaalsust toetab ka näitus, mille tutvustavast tekstist loeme: „Inemise’ omma’ nigu puu’- kasusõ’ kõrvuisi ja tugõva’ ütstõist“. Eks seisa lauljadki laulupeol täiel häälel oma rõõmust, meelest ja keelest lauldes samamoodi üksteist tugedes nagu puud meie metsas, mille üle uhked oleme.

Näitus on niisiis juba mööda Vana Võromaad liikumas, seda on kaks samasugust, nimelt väiksemas ja suuremas mõõdus. Võru Kandle kohvikus ja Rõuge Rahvamajas saab näitust juba näha, edaspidi kuni maikuuni veel ka Lüllemäel, Kanepis, Räpinas, Antslas, Missos, Harglas, Obinitsas, Moostes, Vana Vastseliinas ja muidugi Põlvas. Näituse teekonna kohta ilmub edaspidi kindlasti ka teateid Uma Pido kodulehele, blogisse, FBsse.

Lisatud on fotod näituseruumist Rõuge rahvamajas. Fotode autor on Martin Mark.

Read Full Post »

Neläs Uma Pido tuu keväjä Indsikurmu 3000 laulja ümbre 

Pääle nakanu 2016. aastak om neländä võrokeelitse laulu- ja rahvapido Uma Pido aastak. Neläs Uma Pido, miä tulõ 28. mail Põlvan Indsikurmun, avitas müüdälännü muusiga-aastakka võrokõisilõ jakada ja hoit laulu ja pillimängu õks meelen.

Laulupido olõ-i õnnõ kontsõrt ütel pääväl. Seo om tii, midä müüdä kävven pidolisõ’, nii laulja’ ku päältkaeja’, hinnäst pidolõ valmis säädvä’. Inne pito tulõ lämmistüses mitmit ettevõtmiisi, miä avitasõ’ pido teema – mõtsa ja väeliidsi puiõ pääle mõtõlda ja hoitva meelen umakandi kiilt ja kultuuri.

Ku inne kolmandat Umma Pito (2013) käve läbi terve Vana-Võromaa võrokõisi vahtsõnõ lipp, sõs no’ lätt umaperätsele tiikunnalõ laul – et saia’ 28. mai õdagus pidolõ Indsikurmu ja panda sääl pidotuli palama. Laul lätt pidolõ muidoki üten pidos har´otavidõ kuurõga. A päält tuu peetäs meelen, et inne koorilaulukultuuri alostust laulsõ mi rahvas regilaulõ ja ka parla eläse koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuisi. Nii om plaanin aprillin-main inne pito kõrralda egän Vana-Võromaa kihlkunnan ja Setomaal rahvalauluõdagit, kon umakandi laulõ laultas.

Müüdä Vanna-Võromaad nakkas ringi käümä ka pidoteemaline fotonäütüs. Uma Pido kunstnigu Prangli Anne ja fotokunstnik Lauritsa Piitre kuuntegemisest sündü’ mineväl suvõl pildi’, miä kõnõlõsõ’ inemiisi umavaheliisist suhtist ja näide köüdüssist luudusõga. Kirämiis Ilvesse Aapo märkse piltele allkirä’ ja ildampa veebruarin läävä’ kats komplekti näütüst Vanna Võromaad pite käümä. Näütüst saa vällä lainuta ka päält pito.

“Umalõ Pidolõ om kirja pant 2700 lauljat 132 koorist ja näid tulõ viil mano. Õks om sändsit, kinkal om otsustamisõs inämb aigu lännü. Kõrraldaja’ omma’ tahtnu näile vasta tulla’ ja uutva viimätsit kirjapandjit. Tuu piässi lauljidõ arvu viil mõnõsaa võrra suurõmbas tegemä,” ütles pido projektijuht Ojari Triinu ja rõõmustas, et lauljit tulõ pidolõ jälki pall´o.

Laulma om kutsut ka “nurmõnaisi” Võro ja Põlva naisikuurõ mano – nii tulõ Uma Pido naisikooriväkke mano mõnikümmend naist. Talvõaigu loodõtas mano ka miihihelle, ku pidolõ üten miihikuurõga kutsutas laulma “mõtsamiihi”. Pidokutsõt omma’ kuulnu ka kunnakoori’ – parla om kirän 11 ansamblimõõtu kuuri, miä tahtva pidol ütiskuurõ jaon üten laulda.

Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Seo om terve Vana-Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon lauldõn tuntas rõõmu uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle. Pido lavastaja om Põlvast peri vabakutsõlinõ näütlejä ja lavastaja Tootsi Kristo ja pido kõnõlõs mõtsast ja väeliidsist puiõst.

—–

Neljas Uma Pido toob kevadel Intsikurmu ligi 3000 lauljat

Alanud 2016. aasta on neljanda võrukeelse laulu- ja rahvapeo Uma Pido aasta. 28. mail Põlvas Intsikurmus toimuv järjekorras neljas Uma Pido aitab möödunud muusika-aastat võrokeste jaoks pikendada ja hoiab laulu ja pillimängu ikka fookuses.

Laulupidu ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimub soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitavad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.

Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul – et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. Laul liigub peole muidugi tavapäraselt läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti. Nii on plaanis aprillis-mais enne pidu korraldada igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus omakandi rahvalaule lauldakse.

Mööda Vana-Võromaad hakkab ringi käima ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja hiljemalt veebruaris lähevad kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Eesmärgiks on jõuda vähemalt korral igasse kihelkonda. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu.

“Umale Pidole on kirja pannud 2700 lauljat 132 koorist ning neid tuleb veel juurde. Ikka on neid, kes on vajanud otsustamiseks enam aega ning korraldajad on püüdnud neile vastu tulla ning ootavad viimaseid registreerujaid, mis lauljate arvu mõnesaja võrra veel paisutavad,” ütles peo projektijuht Triinu Ojar lauljate taaskordse rohkuse üle rõõmu tundes.

Huvi on pakkunud ka nurmõnaisi laulmakutsumine Võru ja Põlva naiskooride juurde – nii liitub Uma Pido naiskooriväega mõnikümmend naist. Talvel loodetakse lisa ka meeshäältele, kui peole koos meeskooridega laulma kutsutakse mõtsamiihi. Ka konnakooride üleskutse on leidnud sarnaselt varasemate pidudega elavat tähelepanu – praegu on kirjas 11 ansamblisuurust koori, mis soovivad peol sõna sekka öelda ühendkooriplokis.

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastaja on Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

Read Full Post »

Põlinõ mõts olõ-i alati sääne, nigu inemise arvasõ’. A määne sõs? Tuud saa teedä Kalle Elleri aprillikuun peetü loengust. Niisamatõ tuud, et põlist elävät mõtsa om vaja maameele hoitmisõs.

***

Kalle Eller Uma Pido esimesel loengupäeval kevadel: “Põline mets ja põline usk käiva kokku.”
Põline mets ei ole alati selline, nagu inimesed arvavad. Aga milline siis? Seda saab teada Kalle Elleri aprillikuus peetud loengust. Samuti seda, et põlist elavat metsa on vaja maameele säilitamiseks.

Read Full Post »

Kevadel peetud Uma Pido loengupäev on nüüd järelvaadatav. Videos räägib Marju Kõivupuu, kuidas Uma Pido ka edaspidi võrokestele korda läheks. Selle jaoks on tähtis meeles pidada, et peol on vägev sõnum; et pidu ei tähenda ainult kontserti; et pidu peab olema osalejate mitte korraldajate nägu ja et kõige tähtsam on jälgida, et lapsed saaksid peol olla osalised. Koos arutati ka, kuidas kihelkondade vaim peol rohkem näha oleks ja lõpetati Marju võrdlusega Vana Võrumaa kultuurist kui põlisest puust – kui see maha võtta, jääks elu vaesemaks.

Vaata videot:

Read Full Post »

Older Posts »