Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Põnevat’ Category

Vana Võromaa 1. klassõ latsõ ja kõik võro keele opja saava seo kuu kingitüses võrokeelidse Tähekese. Seo kõrd om aokirä vaihõl ka vana Võromaa kaart.

t2heke_lk3

Lehekuu Tähekese kaasõ pääle om Platsi Liiso tsehkendänü hulga lehti ja üte «pagulasõ» (tuukani), kedä uudishimoligu silmä kaesõ. Tähekese tagakaasõ pääl om koomiks, kon pellätäs tarõ päält tulõvit andsakit helle.

A Tähekese sisu om hulga maisõmb ja kodotsõmb. Umast Pidost om vannu pilte, väiku uudis ja Aapo luulõtus mõtsast. Viil luulõtõdas käost ja unõ tulõkist; lukõ saa, midä mehe tegevä; kuimuudu või kutsu ütte pinni ja minka kõgõga saa toimõ üts teküs tita. Võrokeelidse latsõ kirotasõ umist tegemiisist ja kaeman om käütü Pähnil mõtsa seen olõvit kõlatorrõ.

Viil om Tähekesen unik võrokeelitsit nall´u, meisterdüs, raamatidõ tutvustus ja kats nuputamisülesannõt.

Juttõ-luulõtuisi kirodi Tähekesele seokõrd Contra, Ilvesse Aapo, Laanõ Triinu, Panga Milvi, Püttsepä Juhani ja Lepsoni Jaan. Pilte tsehkendi Oolbergi Taavi, Uisu Riina, Mildebergi Piret, Rõõmussõ Jaan, Sildre Elina, Sõmmõrpalo latsiaia latsõ, Iva Tuulõ ja Hellä.

t2heke_lk4

Tähekese vaihõl om seokõrd kokko voldit suur vana Võromaa kaart. Kaardi tõsõ külle pääl kirotas Saarõ Evar tuust, kuis mõnõ Võromaa kotussõ omma hindäle nime saanu. Kaart om tett kuuntüün Regioga.

Võrokeeline Täheke om SA Kultuurileht erävälläannõ, mink ilmumist tugõ Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panni kokko päätoimõndaja Martsoni Ilona, abitoimõndaja Fastrõ Mariko ja kunstitoimõndaja Rea Priit. Võrokeelist Tähekeist annõtas vällä kõrd aastan 2004. aastast pääle.


Selle aasta võrukeelne Täheke räägib ka Uma Pidost

Lasteajakiri Täheke on ilmunud taas võrukeelsena ja selle saavad kingiks Vana Võromaa 1. klasside lapsed ja kõik võru keele õpetajad. Sel korral on ajakirja vahel Võromaa kaart, räägitakse Uma Pidost ja saab lugeda muud põnevat.

Uma Pidost on pilte, väike uudis ja Aapo Ilvese luuletus metsast, mida lauldakse peo lõpulauluna. Veel on luuletusi käost ja une tulekust; saab lugeda, mida teevad mehed; kuidas võib kutsuda üht koera ja millega kõigega saab toime üks tegus tita. Võrukeelsed lapsed kirjutavad oma tegemistest ja vaatamas on käidud Pähni metsa kõlatorusid. Veel on Tähekeses hulk nalju, meisterdus, raamatute tutvustus ja kaks nuputamisülesannet.

t2heke_lk2

Maikuu Tähekese kaanele on Marja-Liisa Plats joonistanud palju lehti ja ühe «pagulase» (tuukani), keda vaatavad uudishimulikud silmad. Tähekese tagakaanel on koomiks, kus kardetakse pööningult tulevaid imelikke hääli.

t2heke_esikaas

Jutte-luuletusi kirjutasid Tähekesele Contra, Aapo Ilves, Triinu Laan, Milvi Panga, Juhani Püttsepp ja Jaan Lepson. Pildid joonistasid Taavi Oolberg, Riina Uisk, Piret Mildeberg, Jaan Rõõmus, Elina Sildre, Sõmerpalu lasteaia lapsed, Tuulõ ja Hellä Iva.

Tähekese vahel on kokku volditud suur Vana Võromaa kaart. Kaardi pöördel kirjutab Evar Saar sellest, kuidas mõned Võromaa kohad on endale nime saanud. Kaart on tehtud koostöös AS Regioga.

Võrokeelne Täheke on SA Kultuurileht eriväljaanne, mille ilmumist toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Tähekese panid kokku peatoimetaja Ilona Martson, abitoimetaja Mariko Faster ja kunstitoimetaja Priit Rea. Võrukeelset Tähekest antakse alates 2004. aastast välja kord aastas.

Advertisements

Read Full Post »

Vahtsõsttarvitus Võromaa muudu – III Uma Pido lavastusõ vesiratta’ vaihtõdi IV Uma Pido sümbolpilli ritsikpilli vasta

Täämbä jõudsõva’ minevädse Uma Pido lavakujondusõn tarvitõt vesiratta’ vahtsidõ umanigõ mano. III Uma Pido lavastusõn 2013. aastagal aviti’ nä jutusta Pühäjõõ vii ja kivvega köüdet sõnomit. Vesiratta’ jääse’ köüdetüs Pühäjõõga – üts näist läts Veriora valda vällälavadõ man pruukimisõs ja tõõnõ Sõmmõrpalo valda Sulbi kohviku mano. Mõlõmba’ paiga’ omma’ Pühäjõõ (Võhandu) kaldõ pääl, miä juusk läbi suurõmba osa Vanast Võromaast.

Tenos vesiratta iist teivä Sulbi ja Kärgula külä mehe’ Umalõ Pidolõ suurõ ritsikpilli. Ritsikpill om seokõrdsõ pido sümbolpill. Hariligun suurusõn, käen hoitavit ja näppega klõbistatavit ritsikpille teivä Põlva maakunna koolilatsõ Umalõ Pidolõ kingis 2000 tükkü. Pillikese’ kingitas pidolõ tulõvilõ laululatsilõ ja lavastaja om lubanu näil pidol ka kõlla’ laskõ.

Sulbi kohviku vidäjä Rain Epler ütel´ Uma Pido kõrraldajilõ: „Pühäjõõ veeren om Sulbi kohvik, mille paikligu’ inemise’ omma’ tennü ilma ütegi euroraha toelda. Tuu and usku ja luutust ka tõisilõ maal elävile inemisile, et elo- ja vesiratas saava ringi kävvü ka lihtsalõ ütenkuun tegemisest sündünü väe tugõmisõl.”

Tõõnõ vesiratas löüdse uma kotussõ Leevi vabaõhulava man. Veriora valla kultuurijuht Piret Rammo oll´ rõõmsa, et sääne avalik pakminõ tull’: “Et mi vabaõhulava’ omma õkva viisilmi man (Leevil om Võhandu õkva lava takan ja Veriora laululava om paisjärve kaldõ pääl), sis lavakujondusõs om vesiratas õkva asja iist. Meil om joba mitu hääd mõtõt, kuis seod ratast edespite tarvita.”

Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Seo om kõgõ Vana-Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon lauldõn tundas rõõmu uma rikkaligu kultuuriperändi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seokordne pido kõnõlõs mõtsast ja väeliidsist puiõst.

Uma Pido projektijuht Triinu Laan ja Veriora kultuurijuht Piret Rammo vesiratast keerutamas Leevi vabaõhulava juures.

Uma Pido projektijuht Triinu Laan ja Veriora kultuurijuht Piret Rammo vesiratast keerutamas Leevi vabaõhulava juures.

——

Täna jõudsid eelmise Uma Pido lavakujunduses kasutatud vesirattad oma uute omanikeni. III Uma Pido lavastuses 2013. aastal aitasid nad jutustada Pühajõe vee ja kividega seotud sõnumit. Vesirataste saatus jääb seotuks Pühajõega – üks neist läheb Veriora valda vabaõhulavadel pruukimiseks ning teine Sõmerpalu valda Sulbi kohviku juurde. Mõlemad kohad on asuvad Pühajõe (Võhandu) kallastel, mis jookseb läbi suurema osa Vana-Võromaa.

Tänuks vesiratta eest tegid Sulbi ja Kärgula küla mehed Umale Pidole suure ritsikpilli. Ritsikpill on seekordse peo sümbolpill. Harilikus suuruses, käes hoitavaid ja näppudega klõbistatavaid ritsikpille valmistasid Põlva maakonna koolilapsed Umale Pidole kingiks 2000 tükki. Pillikesed kingitakse peole tulevatele laululastele ja lavastaja on lubanud neil peol ka kõlada lasta.

Sulbi kohviku vedaja Rain Epler ütles Uma Pido korraldajatele: „Pühajõe veeres asub Sulbi kohvik, mille kohalikud inimesed on teinud, ilma igasuguse eurorahata. See sümboliseerib usku ja lootust ka teiste maal elavate inimeste jaoks, et elu- ja vesiratas saavad ringi käia puhtalt üheskoos tegemisest sündinud energia toel.”

Teine vesiratas leidis oma koha Leevi vabaõhulava juures. Veriora valla kultuurijuht Piret Rammo oli rõõmus, et selline avalik pakkumine tuli: “Kuna meie vabaõhulavad asuvad otse veekogude kallastel (Leevil on Võhandu kohe lava taga ja Veriora asub paisjärve kaldal), siis lavakujunduselemendina on vesiratas suurepärane. Meil on juba mitu head mõtet, kuidas seda edaspidi kasutada.”

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seekordne pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

Külamehed Mihkel Soon, Rain Epler ja väike Rasmus Kõu Epler Sulbi kohviku juures suurt ritsikpilli üle andmas.

Külamehed Mihkel Soon, Rain Epler ja väike Rasmus Kõu Epler Sulbi kohviku juures suurt ritsikpilli üle andmas.

Read Full Post »

Üte kultuuriasotusõ kuur-lado om kõgõ veidü väiku kõigi noidõ asju jaos, mis sääl omma’… Nii om ka meil Võro Instituudin.
Kuurist omma’ pakku III Uma Pido lavakujondusõs olnu vesiratta’ (2 tk), miä avitiva’ kõnõlda Pühäjõõ vii ja kivvega köüdetü pidosõnomit.
Teedüssele omma’ mano pant pildi’: vesiratas lähküst ja vesiratta’ lava üldplaanin.
Et mõtttit lindama panda, minkas naid vaja võissi minnä’, paku ma esi vällä mõnõ’ vahtsõstpruukmisõvõimalusõ’:
– dekoratsiooni’ tiatritüküle
– sise- vai väläkujondusõ element
– vallalõvõtminõ ja matõrjali pruukminõ muus otstarbõs, näütüses kooli käsitüütunnin…
Vesirattide tegemises pruugiti nii loominguliisi, tüü-, matõrjali- ja raharessurssõ, tuuperäst om tegemist inämbpakmisõga. Eelistämi noid pruukmisettepanõkiid, miä midägi ka vasta pakva’ (a miä kuuri ei täüdä’), a arvehe lätt ka ettepanõki nutikus ja/vai häätegevüslik sisu.
Teedüst saa: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

vesiratas_vaiku

________

Ühe kultuuriasutuse kuur-ladu on alati natuke liiga väike kõigi nende asjade jaoks, mis seal on… Nii meilgi Võro Instituudis.
Kuurist on pakkuda III Uma Pido lavakujunduseks olnud vesirattad (2 tk), mis aitasid jutustada Pühajõe vee ja kividega seotut sõnumit.
Lisatud on väikesed pildid: vesiratas lähedalt ja vesirattad lava üldplaanis.
Et mõttelendu ergutada, pakun ise välja mõned taaskasutusvõimalused:
– dekoratsioonid teatritükile
– sise- või väliskujunduselement
– demonteerimine ja materjali kasutamine muuks otstarbeks, nt kooli käsitöötunnis…
Kuna vesirataste tegemisele kulutati nii loomingulisi, töö-, materjali- kui raharessursse, siis on tegemist enampakkumisega, st eelistatud on kasutusettepanekud, mis midagi ka vastu pakuvad (kuid mis kuuri ei täida), kuid arvesse läheb ka ettepaneku nutikus ja/või heategevuslik eesmärk.
Lähem info: Triinu Laan, triinu.laan@wi.ee, tel 533 22 153

lava_vesirattad_vaiku

Read Full Post »

Timahavanõ Uma Pido kõnõlõs mõtsast, väeliidsist puiõst ja inemiisi köüdüssist näidega. Uma Pido kunstnik Prangli Anne lask´ tetä’ Uma Pido jaos 12 suurt trummi (läbimõõt 1 m). Noid pruugitas pido lavakujundusõn ja mõni pantas ka periselt pidol kõmisõma. Trummõ pääle maal Prangli Anne Vana-Võromaa esi kihlkundõlõ, niisamatõ Setomaalõ ja muulõ Eestile pasva’ puu’.

Puu’ valisi vällä Kalla Urmas ja timä kirot´egä puu ja kandi kottalõ ka väiku seletüse, mille just sääne valik sai tettüs. Noid seletüisi saa altpuult lukõ ja nuu’ trükitäs är ka Uma Pido kavavihun, mille saava’ massulda kõik pidolõ tulõja’.

Egäl Umalõ Pidolõ tulõval kooril pallõldas tuvva’ üten üts pliidipuu mõõtu puuhalg pidotulõ tarvis. Nii om pidotuli peri kõrraga kõigist kantõst nigu ka Uma Pido laulu ja laulja’.

Teedüst saa mano:
Triinu Laan
Uma Pido projektijuht
Tel 53322 153, triinu.laan@wi.ee
www.umapido.ee

 

Petäi (Vahtsõliina)

Petäi om tuu puu, miä om lasknu’ meil ellä’ siin maal ammutsõst aost. Timäst omma’ tettü’ mi elohuunõ’, tä om andnu’ tõrva ja olnu’ mesipuus. Vaest om olnu’ siin maal ka aigo, ku pedäjäkoorõmäih pästse nälä käest. Pedäjäle miildüs ellä’ mi maal, nigu meile hindilegi. Eesti üts jämmembit pedäjit kasus Korgõpalo mail Rõugu kihlkunnan. Ja maailma kõgõ korõmb petäi (46,6 m) kasus Räpinä jao pääl Oodsipalon. Säält lõunõ poolõ, Vahtsõliina kihlkunnan, katva’ liivamaad palomõtsa’, miä küünüse’ üle Võromaa piiri Setomaalõ. Vanast kuulsa’ miimõtsa’, ildampa tõrvapalotamisõ paiga’, seeni’ teedä’ seenemõtsa’…

Kuus (Räpinä)

Kullõlgõ’ kuusõpuust kandlõ ja viioli hellü! Kaegõ’ elävä kuusõ haljust! Talsipühhi aigo tarõn tulõtas tä miilde, et elo puu ei kuio’ ilman, ja puhtidõ pääl pand uskma, et mälehtüs minejist om igävene. Ütsik kuus om inemiisile märgis. Tä või olla’ ristipuu, tä või tiidjäle uma var´oga kätte näüdädä’ käkitüt varandust. Pääle tuu või kuus olla’ tiinäütäjäs noilõ, kiä liigusõ’ vii pääl. Nii om tuu olnu’ Peipsi-viirsen Räpinä kihlkunnan. Sääl kasus ka vägevit kuusõmõtso, noist Ilomõtsa kuusistu om kaitsõ alagi võet. Veitse maad tuust lõunõ puul, Oodsipalon, tull´ ildaaigo vällä Eestimaa kõgõ korõmb kuus (48, 6 m).

Uibu (Rõugõ)

Rahvalaulu uibu om üts väkev puu. Tä veretäs mäe pääl, sinetäs salon vai mustõtas murro veeren ja pakk kolmõ imelist ubinat. Vai tä näütäs hinnast unõn, uja otsan kasuman. Vai lätt vaenõlats tä mano nigu uma imä mano. Tuu uibu ei olõ’ viil peris kodonõ uibuaia puu. Tä näütäs ollõv olõman olnu’ jo inne tuud, ku inemise’ tä mano tii omma’ löüdnü’. Timä nimigi näütäs vanõmb ku tõisi viläpuiõ uma. Uibost mõtõldõn ja timäst kirotõn om umma tiid käünü’ ja joudu saanu’ ka Kauksi Ülle, kiä om peri Rõugõ kihlkunnast.

Imälepp (Harglõ)

Lepp jääs miilde uma värmiga. Nigu olõsi täl veri sisen. Vaest timmä vana ilma aigo ka kumardõdi’, a üteliisi andsõ tä inemiisile ka pall´o hääd ja ilosat. Imälepä koorõst sai värmi – kül vahast, kül verevät. Imälepäst treiäti puuanomit, miä es anna’ söögile maiku mano. Aga seo ilma aoni vällä om lepp kõgõ parõmb puu sanna küttä’, lihha ja kallo suidsuta’. Imälepp taht likõt maad, ja nii omma’ tälle kodotsõ’ ka Mustjõõ ja Koiva konnu’ Harglõ kihlkunnan.

Pähn, lõhmus (Karula)

Seo ilma aigo ei mõista’ inämb arvadagi, ku tähtsa puu lõhmus vanast oll´.  Viiso’, köüdse’, sõglapõh´a’ ja kiä tiid, miä kõik viil oll´ tett lõhmusniidsest. Või-olla’ tuuperäst jäigi lõhmussit mi luudusõn nii veitüs. Paistus, et vanal aol tähend´ „lõhmus“ õnnõ tuud nuurt niidsepuud, midä kooriti. „Pähnä’“ sõs olli’ suurõmba’ puu’. Parhilla’ tähendäse’ iks mõlõmba’ sõna’ meil ütte ja samma. Kõgõ tähtsämbä’ as´a’, midä pähn meile and, omma’ no’ mesi ja pähnähäelmätsäi (ütle’ perrä, ku tahat võrokõnõ olla’!). Ja viil tuu miihais, kost tunnõt suvõ süänd! Pähnäst om saanu’ huulidsa ja ussaia puu. A Karula kihlkunnan om põlitsit laani, kon käkvä’ hinnäst viil õigõ’ mõtsapähnä’.

Tamm (Urvastõ)

Rahvalaulun taht tamm taivahe tükkü’. Ka võrokõsõ’ omma’ tuud luku tiidnü’. A ku seo ilma aigo kaet suurt tammõpuud, sõs tä hoobis nigu tugõ taivast ja hoit mi maailman kõrda. Es anna’ tä vanalõkur´alõ kah perrä, ku tuu tahtsõ täl lehti külest kakku’. Võromaa tammõ’ omma’ esiki vii all vägevä’. Mustjõõst saad must tamm oll´ kallis puu, midä müüdi välläpoolõ ja teeniti tuu päält. Aga kõgõ kallimba’ tammõ’ omma’ nuu’, miä jäteti kasuma. Nii nä’ sõs saisva’ parhillaki, kõgõ jämmembä’ Urvastõ kihlkunnan, näist Tammõ-Lauri uma kuulsambast kuulsamb üle terve Eestimaa.

Haab (Kanepi)

Kiä tiid, mille haavalehe’ libisese’? Kül om tuud peet nuhklusõ, kül heitümise märgis. Haaval hindäl om tuust ütskõik. Olku’ tä pehme’ puu, a elojoud om täl kõva, juurist kasus väkev võso. Joud mõtsaeläjit süütä’ ja esi’ ello jäiä’. Vahtsõmbal aol mõist ka inemine timäst inämb luku pitä’. Haavalehti hapin om olnu’ trööstis noilõ, kiä piäsi muido ütsindä ummi häti hingest vällä ikma. Aga haav and ka hääd puud. Haavast saat sannalava, miä ei lää’ kuumas. Kanepi kihlkunnan Piigandin sais haavinõ mõtsavahimaja joba kõvastõ päält saa aastaga. Ja Kanepi kihlkunnast om tulnu’ ka mõtsamiis Tammõ Ülo, kiä om kirotanu’ raamadu haavast Eestimaal.

Kõiv (Põlva)

Kon ei kasussi kõivõ? Aro- ja suukõiv katõ pääle näütäse’ hinnäst kõigipooli. Arokõiv om tõõsõst tõistmuudu ummi loogan ossõga, suukõiv uma valgõmba koorõga. Mõlõmba’ omma’ jäänü’ meid saatma ja pakva’ meile tuudsamma, midä mi vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ: tulõpuid, tohko tulõalostusõs, mahla serbämises, vihto sanna jaos, haljust ja hõngu tarrõ suvistõpühis. Kõosõir om kül moodust är lännü’, a ilosa’ ümbreütlemise’ tuu as´a kottalõ püsüse’ viil meelen. Eestimaa kõgõ jämmembit kõivõ näet Siiriusõ tii veeren Urvastõ kihlkunnan ja Naha külän Räpinä kihlkunnan. Õkva näide vaehtõpääl, Põlva kihlkunnan, om üles kasunu’ viil kavvõmbahe kuulsa – Madis Kõiv.

Pihl (Seto)

Pihlapuu uma olõkiga nõud tähelepandmist ja tähendüst. Tähendüs om tälle lövvet joba muistõhavva. Tä om saanu’ pühäs puus, täl om hää nõiavägi. Tuud väke om nii suurõs peet, et joba üts pulgakõnõ vai kar´avitsakõnõ või imeht tetä’. Tuust aost pääle omma’ pihla’ meil maja- vai värtepuu’. Maja man piät iks pihlapuu kasuma, kasvai ilo peräst. Ku mi no’ hindä man timä nõiaväke inämb ei tunnõ’, sõs tsirkõ man om tuud ummõtõ nätä’. Noid tõmbas tä kavvõst ligi. Mi võisi näide käest oppust võtta’ ja mekki’ sääntsit pihlamarjo, midä külm om joba käpistänü’.

Raag (sõbra’)

Raag om paiu perrekunnast ja näütäs tuud ka vällä: tä hoit hinnäst vii ligidäle ja ku tä keväjä häitses, sõs omma’ tä urva’ täüs mehitsit. Timä piinü’ ossa’ võtva’ kergehe juurõ’ ala. Peipsi veeren om näid perve sisse tsusat, et nä kasuma lääsi ja järve kaidsasi. Aga raag ei taha’ jäiä’ puhmus. Tä näütäs, et või kassu’ niisama jämmes nigu ütskõik määne tõõnõ puu. Ni ku tä tuuga toimõ om tulnu’, sõs nakkas tä joud lõpma. Tüvi lätt sisest tühäs ja kodokakk löüd sääl oosõn parra pesäpaiga. Hämärän kõnd võrokõnõ säält müüdä ja kuuld, kuis kakk ikk raan.

Read Full Post »

Latsõ’ teivä’ Umalõ Pidolõ kingitüses pia 2000 ritsikpilli

Põlva maakunna koolilatsõ’ teivä’ Umalõ Pidolõ kingitüses pia 2000 ritsikpilli ja pilli meisterdämise oppusvideo. Uma Pido kõrraldaja’ kutsva’ kõiki üles esi naid pillikõisi tegemä. Pilli’ kingitäs latsilõ, kiä pidolõ tulõva’ ni lavastaja lupas, et sääl tulõ võimalus näid ütenkuun pruuki. Pill kand hindägä sõnomit, et muusikat või tetä’ egäüts ja tuus olõ-i pall´o tarvis.

Minevä aastaga lõpun teivä’ Uma Pido kõrraldaja’ Põlva käsitüü- ja kunstioppajalõ Ansi Voldemarile ettepanõki latsiga käsitüütunnõn Umalõ Pidolõ ritsikpille kingis meisterdä’. Seo mõttõga haarõti üten viil tõisigi Põlva maakunna kuulõ ja oppajit, ni parhillatsõs om valmis tettü jo ligi 2000 ritsikpilli.

Miä om ritsikpill?

Ritsikpill, tõsõ nimegä kilgipill, om Eesti rahvatraditsioonin helüline mängoasi, midä mõnikõrd pulman vai kõrtsun tõisi pille saatõs pruugiti. Kirälikke tiatiid säändside pillikõisi kottalõ om teedä’ viil õnnõ Karjala Kannasõ soomõ elänike käest (räty), Šveitsin tetti sääne pill kreeka pähkmä koorõst. Täämbädsel pääväl tetäs ritsikut müügis ka ku Eesti meelüst. Pill passis kõigilõ, selle et tedä om lihtsä tetä’ ja kerge mängi. Vahtsid mängovõttid või egä mängjä esi’ mano mõtõlda. (alostekst: Tõnuristi Igori artikli „Kilk“ (Ritsik) raamadust „Eesti rahvapille“ 2008).

Ritsikpill kand hindän sõnomit, et muusigat saa tetä’ vähätsegä, kättesaadavist matõrjaalõst ja tegejäs passis egäüts. Säänest sõnomit avitasõ’ Umal Pidol kuuluta’ Põlva Ütisgümnaasiumi ja Mammastõ kooli, Räpinä Ütisgümnaasiumi, Krootusõ, Põlva, Moostõ ja Tilsi põhikuulõ latsõ’. Latsi juhendiva’ oppaja’ Ansi Voldemar, Pihlapuu Olav, Seene Peeter ja Vesteri Mart.

Ansi Voldemar ütles, et pille tegemine oll´ osa opitüüst. As´a tsiht oll´ latsilõ midägi vahtsõt ja samal aol kasulikku opada’. „Kõgõ rassõmb tüü oll´ üllätüsligult nööri köütmine. Paistus, et seod ei lää’ mi ao latsil inämb nii pall´o vaja ku vanastõ,“ selet´ Ansi.

Latsõ’ teivä’ videojuhissõ ritsikpilli meisterdämises

Pilli tegemise mano teivä’ Põlva Ütisgümnaasiumi videotsõõri latsõ’ üten oppaja Änilase Peetriga pilli meisterdämise oppusvideo, mis om Youtube’in nätä’ aadrõssi pääl

“Noorõ’ otsustivä’ video tetä’ vanaaigsõ filmi stiilin, kos tagataustal helises muusiga ni tarvilik tekst andas kiräligult,“ ütel´ oppaja Änilane.

Üleskutsõ ritsikpille tegemises

„Tii’ üts pill hindäle ja tõnõ (vai inämbgi) 28. mail 2016 Põlva Indsikurmun tulõvalõ IV Umalõ Pidolõ kingitüses!“ kuts pido lavastaja Tootsi Kristo üles. Pilli’ kingitäs pidolõ tulõvilõ laululatsilõ ja ku pille pidä, sõs ka latsilõ kaejidõ hulgan, ja lavastaja lupas, et pille ka tarvitatas pidol. Kuis – saa kotussõ pääl nätä… Valmistettü pille üleandmisõ saa kokko leppi Uma Pido projektipääliku assistendi Vodi Eglega (eglevodi@gmail.com, tel 5166684).

Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Seo om kogo Vana Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon lauldõn tuntas rõõmu uma suurõ kultuuriperimüse ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seol kõrral kõnõlõs pido mõtsast ja väeliidsist puiõst.

—————-

Põlva maakonna koolilapsed tegid Umale Pidole kingituseks ligi 2000 ritsikpilli ja pilli tegemise õppevideo. Uma Pido korraldajad kutsuvad kõiki üles pillikesi veelgi valmistama. Pillid kingitakse peole tulevatele lastele ja lavastaja lubab, et seal tekib võimalus neid koos ka kasutada. Pill kannab sõnumit, et muusikat saab teha igaüks ja selleks ei ole palju vaja.

Ritsikpill. Pildi autor: Voldemar Ansi

Ritsikpill. Pildi autor: Voldemar Ansi

 

Läinud aasta lõpus tegid Uma Pido korraldajad Põlva käsitöö- ja kunstiõpetajale Voldemar Ansile ettepaneku lastega käsitöötundides Umale Pidole kingiks ritsikpille meisterdada. Kaasa haarati teisigi Põlva maakonna koole ja õpetajaid ja nii on praeguseks valminud kokku juba ligi 2000 ritsikpilli.

Mis on ritsikpill?

Ritsikpill, tuntud ka kui kilgipill, on eesti rahvatraditsioonis heliline mänguasi, mida mõnikord ka pulmas või kõrtsis teiste pillide saateks pruugiti. Kirjalikke teateid sarnaste pillikeste kohta on teada veel vaid Karjala Kannase soome elanikelt (räty), Šveitsis tehti aga sarnane pill kreeka pähkli poolikust koorest. Tänapäeval tehakse ritsikut ka müügiks kui Eesti meenet. Pill sobib kõigile, sest seda on lihtne teha ja mängida. Uusi mänguvõtteid võib aga iga mängija ise juurde nuputada. (algallikas: Igor Tõnuristi artikkel “Kilk (ritsik)” raamatust “Eesti rahvapille” 2008).

Nii kannab ritsikpill endas sõnumit, et muusikat saab teha vähesega, kättesaadavatest materjalidest ja tegijaks sobib igaüks. Sellist sõnumit  aitavad Umal Pidol kuulutada Põlva Ühisgümnaasiumi ja Mammaste kooli, Räpina Ühisgümnaasiumi, Krootuse, Põlva, Mooste ja Tilsi põhikoolide lapsed. Lapsi juhendasid õpetajad Voldemar Ansi, Olav Pihlapuu, Peeter Seene ja Mart Vester.

Voldemar Ansi ütleb, et pillide tegemine lülitati õppetöösse. Eesmärk oli, et lapsed õpiksid midagi uut ning saaksid olla kasulikud. “Enim raskusi valmistas natuke üllatuslikult nööri sõlmimine. Tundub, et seda ei lähe tänapäeva lastel enam nii sageli vaja kui vanasti,” selgitas Ansi.

Lapsed tegid videojuhise ritsikpilli valmistamiseks

Lisaks tegid Põlva Ühisgümnaasiumi videoringi lapsed koos õpetaja Peeter Änilasega pilli valmistamise õppevideo, mille võib leida Youtube’st aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=bCNY_hFgJTI

“Noored otsustasid video lahendada vanaaegse filmi stiilis, kus taustaks kõlab muusika ja vajalik tekst antakse kirjalikult,” ütles õpetaja Änilane.

Üleskutse ritsikpillide tegemiseks

„Tee üks pill endale ja teine (või rohkemgi) 28. mail 2016 Põlvas Intsikurmus tulevale IV Umale Pidole kingiks!” kutsub üles peo lavastaja Kristo Toots. Pillid kingitakse peole tulevatele laululastele ja kui pille jätkub, siis ka lastele publiku hulgas ning lavastaja lubab, et neid ka kasutatakse peol. Kuidas – see selgub kohapeal…Valmistatud pillide üleandmise saab kokku leppida Uma Pido projektijuhi assistendi Egle Vodiga (eglevodi@gmail.com, tel 5166684).

Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. See on kogu Vana-Võromaa ja tema kaheksa kihelkonna rahva omakeelne laulupidu, kus lauldes tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Seekordne pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

Read Full Post »

Vanna Võromaad pite käümä läts´ Umast Pidost kõnõlõv fotonäütüs

Umalõ teele Vanna Võromaad pite läts´ Umma Pito tutvastegev fotonäütüs, mink fotodõ ja kujondusõ autor om Peeter Laurits. Näütüs kõnõlõs inemise ja luudusõ köüdüssist – mõts ja väelidse’ puu’ om jo ka seo aastaga Uma Pido teema. Inemise’ näütüsepilte pääl omma’ paarikaupa ja mitte juhusligult, a kõnõlõsõ’ näide vaihõl ka periselon olõvast suhtõst, olkõ sääl sõs oppaja opilasõga, kolleeg kolleegiga, sõsar velega vai vanõmb latsõga. Näütüst saa keväjäni nätä kokko 16 Vana Võromaa ja ka mõnõn Setomaa kotussõn.

N2itus 1

Vana Võromaa rahvas – nii Võro ku Põlva maakunnast, a niisamatõ ka Karula ja Harglõ kandi inemise’ Valga maakunna poolõ päält piäs joba tiidmä, mis asi om Uma Pido. Kavvõmbast pitto tulnu rahvas unõhta-ei’ taad pito nigunii ilmangi, vähembält nii omma’ nä’ kõnõlnu’. Niivõrra umanäolinõ ja mõjosa pidi tuu võro keeli laulminõ näile olõma, lisas viil olla’ siin tunda’ säänest esiärälist süämest tulõvat tunnõt uma maa, rahva ja kultuuri vasta. Neländät Umma Pitto peetäs sjool aastal 28. maikuu pääväl Põlvan Intsikurmun. Tettägu õdak vabas ja pantagu pidorõiva´ valmis!

Pido ettevalmistuisi tugõ, pito avitas miilde tuvva’ ja meelen pitä’ üts väega süämline ja vahva, põnõvidõ värvega näütüs Mõtsas mi olõmi jäänü’. Näütüse mõtõ tull´ Anne Pranglilt, Peeter Lauritsalt, Aapo Ilveselt ja Triinu Ojarilt. Pildikunstnik ja teostaja om Peeter Laurits. Uma Pido säädjä Kristo Tootsi mõttõ perrä kõnõlõs sjoo aasta pido mõtsast ja väeliisist puiõst. Tuud mõtõt tugõ ka Peeter Lauritsa näütüs, midä tutvustavast jutust loemi’:  „Inemise’ omma’ nigu puu’- kasusõ’ kõrvuisi ja tugõva’ ütstõist“. Niisama saisva’ ka laulja’ laulupidol tävvel helül uma rõõmust, meelest ja keelest lauldõn ja tugõva’ ütstõsit nigu puu’ mi mõtsan, mille üle nii uhkõ’ olõmi’.

Näütüs om joba müüdä Vanna Võromaad käümän, tedä om kats ütesugust – väikumban ja suurõmban mõõdun. Võru Kandlõ kohvigun ja Rõugõ Rahvamajan saa näütüst joba nätä’, edespite kooni maikuuni viil ka Lüllemäel, Kanepin, Räpinän, Antslan, Misson, Harglõn, Obinitsan, Moosten, Vana Vastsõliinan ja muiduki Põlvan. Näütüse tiikunna kottalõ tulõ edespite ka teedüst Uma Pido kodolehe pääle, blogidõ, FB lehele.

Mano omma’ pant pildi’ näütüseruumist Rõugõ rahvamajan. Pilte autor om Martin Mark.

—-

Teele läks Uma Pido tutvustav fotonäitus

Oma teekonnale mööda Vana Võromaad läks Uma Pido tutvustav fotonäitus, mille fotode ja kujunduse autor on Peeter Laurits. Näitus räägib inimese ja looduse suhetest – mets ja väelised puud on ju ka seekordse Uma Pido teema. Inimesed näitusepiltidel on paarikaupa ja mitte juhuslikult, vaid väljendavad nende vahel ka päriselus olevat suhet, olgu seal siis õpetaja õpilasega, kolleeg kolleegiga, õde vennaga või vanem lapsega. Näitust saab kevadeni näha kokku 16 Vana Võromaa ja ka mõnes Setomaa paigas.

N2itus 2

Vana Võromaa rahvas – nii Võru kui Põlva maakonnast, aga ka Karula ja Hargla kandi inimesed Valga maakonna poole peal peaks juba teadma, mis asi on Uma Pido. Kaugemalt pittu saabunud rahvas ei unusta seda pidu nagunii kunagi, vähemalt nii nad on väitnud. Sedavõrd omapärane ja mõjus pidi see võro keeli laulmine neile olema, lisaks veel olla siin tunda sellist iseäraliselt südamlikku tunnet oma maa, rahva ja kultuuri vastu. Neljandat Uma Pido peetakse tänavu 28. mail Põlvas Intsikurmus. Tehtagu päev vabaks ja pandagu piduriided valmis!

Peo ettevalmistusi toetab, pidu aitab meelde tuua ja meeles pidada üks väga südamlik ja tore, põneva värvilahendusega näitus Mõtsas mi olõmi jäänü´. Näituse idee autorid on Anne Prangel, Peeter Laurits, Aapo Ilves, Triinu Ojar. Fotokunstnik ja teostaja on Peeter Laurits. Uma Peo lavastaja Kristo Tootsi idee kohaselt räägib tänavune pidu metsast ja väelistest puudest. Seda tonaalsust toetab ka näitus, mille tutvustavast tekstist loeme: „Inemise’ omma’ nigu puu’- kasusõ’ kõrvuisi ja tugõva’ ütstõist“. Eks seisa lauljadki laulupeol täiel häälel oma rõõmust, meelest ja keelest lauldes samamoodi üksteist tugedes nagu puud meie metsas, mille üle uhked oleme.

Näitus on niisiis juba mööda Vana Võromaad liikumas, seda on kaks samasugust, nimelt väiksemas ja suuremas mõõdus. Võru Kandle kohvikus ja Rõuge Rahvamajas saab näitust juba näha, edaspidi kuni maikuuni veel ka Lüllemäel, Kanepis, Räpinas, Antslas, Missos, Harglas, Obinitsas, Moostes, Vana Vastseliinas ja muidugi Põlvas. Näituse teekonna kohta ilmub edaspidi kindlasti ka teateid Uma Pido kodulehele, blogisse, FBsse.

Lisatud on fotod näituseruumist Rõuge rahvamajas. Fotode autor on Martin Mark.

Read Full Post »

Laupäeval, 16. jaanuaril toimus Räpina valla kultuuri- ja haridusspetsialisti Anu-Cristine Tokko eestvõtmisel Räpinas kooride ühislaulupäev. Osa võtsid Räpina Kammerkoor, segakoor Hilaro Võrust, Mooste segakoor, Laheda segakoor ja Räpina naiskoor Koidula. Esmalt veedeti ühiselt aega häälerühmiti Uma Pido laulude partiisid harjutades ja pärast kuulati ühiskontserdil, kuidas see kõik kokku kõlab. Iga koor esitas eraldi ka mõne laulu oma repertuaarist. “Sääne kuunharotamisõ päiv and pallo nii dirigendile ku lauljalõ – lühkü aoga saa tettüs hulga inämb tüüd ku koton umaette nokitsõdõn ja lõbusamb om kah. Soovita kõigilõ!”* ütles Räpina Kammerkoori dirigent Tiina Kadarpik.

* Tõlge “Selline koosharjutamise päev annab palju nii dirigendile kui ka lauljale – lühikese ajaga saab tehtud palju rohkem tööd kui kodus omaette nokitsedes ja lõbusam on ka. Soovitan kõigile!”

12492033_1139405526083623_7392188282139629628_o

12525437_649720555131649_2573977106515129365_o

12622070_649720551798316_2565438420521194583_o

12471516_1139405419416967_1316939463967861596_o

12471726_1139405522750290_4760284428078495249_o

12484647_1139405429416966_2869551480790403694_o

12486012_649720548464983_142385734578154772_o

12486050_1139405519416957_8734812695736485661_o

12487184_1139405716083604_4846341339330935611_o

12491919_1139405426083633_783418886561280747_o

12491985_1139405719416937_2446787860861959138_o

Pildid pärinevad: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=649720548464983&set=pcb.649720658464972&type=3&theater

Read Full Post »

Older Posts »