Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Info’ Category

Inne keväjä Põlvan Intsikurmun olnu IV Umma Pito käve müüdä Vanna Võromaad näütüs “Mõtsas mi olõmi jäänü”. Näütüs kõnõlõs alatin moodun sõnomit luudusõ ja inemiisi umavaheliisist köüdüssist ja ütstõsõ hoitmisõst. Näütüst tetti tugõjidõ (kultuurkapital ja rahvakultuuri keskus) abiga kats esi mõõdin variantsi:

– Suurõmb. Pildi korgus 65 cm ja laius 90 cm. Pilte om 7 tk. Pluss infotahvli suurusõn 65 (korgus) x 45 (laius) cm.
– Väiksemb. Pildi korgus 45 cm ja laius 65 cm. Pilte om 7 tk. Pluss infotahvli suurusõn 45 (korgus) x 30 (laius) cm.

Näütüse pildi omma’ nätä’ tan.

Näütüs om valmis vällälainutamisõs ja avaligus välläpandmisõs rahvamajan, küläkeskusõn, raamatukogon, koolimajan, asotusõn jne. Näütüisi hoitas Võro liinan, tahtjal tulõ esi perrä tulla, üles panda ja perän ka tagasi tuvva. Kiä inne küsüs, tuu inne saa!

 

Teedüst saa mano:

Triinu Laan

Uma Pido projektijuht

Võro Selts VKKF

tel 5332 2153

triinu.laan (ätt) wi.ee

Advertisements

Read Full Post »

Sel laupäeval, 28. mail tuleb Põlvas Intsikurmu laululaval neljas Uma Pido. Võrukeelsel laulu- ja rahvapeol tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastab Põlvast pärit näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

«Uma Pido on eriline seetõttu, et see on kõige suurem võrukeelsete ja –meelsete inimeste kokkusaamine maailmas. Kui üldse on võrokesi kokku 70 000-80 000, siis Umast Peost saab esinejate, pealtvaatajate või laadaliste hulgas osa vähemalt iga kümnes võrokene,» on Uma Pido projektijuht, pidu korraldava Võro Seltsi VKKF juhatuse liige Triinu Laan uhke.

Uma Pido erilisuse ja mõju üle mõtiskleb lavastaja Kristo Toots niimoodi: «Ma’ unista tuust, et seo Uma Pido panõssi meid inämb hoitma – ummi inemiisi, umma kiilt, umma koto, umma mõtsa. Ütstõsõ hoitminõ hoit ka ilmasamba kimmä, taiva korgõl ja maailma suurõ…»

Peo peakontserdil mängib pilli, laulab ja tantsib kokku 3438 inimest. Esitusele tuleb 26 võrukeelset laulu, millest 21 on valminud just selleks Uma Peoks. Kokku on laulvaid lapsi, naisi ja mehi laval 3344, koore on peole registreerinud 154.

Lauljaid saadab Uma Pido saateorkester Riivo Jõgi juhendamisel. Eestlauljateks ja peo loo jutustajateks on Meelika Hainsoo ja Kulno Malva. Vahepalu esitab ka Ülle Podekrati juhendatav folklooriansambel Käokiräs ja tantsivad Kagu Kabujalakõsõ’ ja Mandariini’. Peo tantsud tegid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peo kunstnik on Põlva kunstikooli direktor Anne Prangel, kes muu kujunduse hulgas kasutab ka 12 suurt trummi, millele on maalitud Vana Võrumaa kihelkondi ja sõpru sümboliseerivad puud. Intsikurmut ilmestab ka terve kilomeeter punasest kangast rebitud linte.

Peakontserdile eelneb peopäeval Põlva linna staadionil uma kraami laat käsitöötubade ja laadalavaga. Laadalaval esinevad lapsed Põlva ja Võru maakonnast, lisaks ka nimekamaid esinejaid, teiste hulgas lõõtsamees Heino Tartes ja duo Aapo Ilves-Marju Varblane. Põnevad tõotavad tulla ka Vana Võromaa rahvarõivaste demonstratsioonid laadalaval. Laat algab juba hommikul kell 8 ja lõpeb kl 15 pealelõunal.

Kell 17, tund enne peakontserdi algust kogunevad võru keelt kõnelevad keelepesarühmade lapseaialapsed ja kahe kuu jooksul eri paigus lauluõhtuid pidanud rahvalauljad Jakob Hurda mälestusmärgi juurde, et minna koos väikses rongkäigus peole ja süüdata peotuli. Peakontsert algab kell 18.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal ja tänavu on pidu jõudnud taas Põlvasse.

Rohkem infot peo kohta leiab Uma Pido kodulehelt: www.umapido.ee 

Tee pidoni 

Uma Pido ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimus soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitasiad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.

Loengusari. Peole eelneva aasta jooksul peeti kokku neli loengupäeva, kus tuntud inimesed rääkisid metsast ja puudest. Loenguid ja õpipäevi pidasid:

  • Kalle Eller „Kuis är tunda’ põlist mõtsa ja usku ja kuis nuu’ kokko käävä’”;
  • Marju Kõivupuu „Misjaos meile Uma Pido?”;
  • Urmas Kalla „Puu’ ja mõts rahvalaulõn”;
  • Celia Roose osaluskontsert „Regimõtsamäng”;
  • Mõniste muuseumi rahva väega puude ja põõsaste õpituba;
  • Evar Saar „Puu’ vana Võromaa kotussõnimmin”;
  • Kauksi Ülle „Puu ei olõ’ puit!”.

Laulu tii pidoni. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd tegi omapärase teekonna läbi laul. Aprillis ja mais korraldati igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus lauldi omakandi rahvalaule. Rahvalauluõhtute tegemistest saab lugeda blogist https://laulutii.wordpress.com/

Fotonäitus. Mööda Vana-Võromaad kais ringi ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja veebruaris läks kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu. Näituse fotosid on kasutatud ka Uma Pido plakatitel ja reklaamides.

Konnakoorid, nurmenaised ja mehed metsast. Lisaks koorilauljatele kutsuti pidole ka uusi lauluhuvilisi. Kogu-, sõprus-, perekonnad said moodustada kunnakoore, samuti võisid naiskooridega liituda nurmõnaised ja meeskooridega mõtsamehed.

Ritsikpillid. Põlva maakonna koolilapsed tegid Umale Pidole kingituseks ligi 2000 ritsikpilli ja pilli tegemise õppevideo. Pillid kingitakse peole tulevatele lastele ja lavastaja lubab, et seal tekib võimalus neid koos ka kasutada. Pill kannab sõnumit, et muusikat saab teha igaüks ja selleks ei ole palju vaja. Ritsikpill, tuntud ka kui kilgipill, on eesti rahvatraditsioonis heliline mänguasi, mida mõnikord ka pulmas või kõrtsis teiste pillide saateks pruugiti. Ritsikpill on seekordse Uma Pido sümbolpill. Milline ritsikpill välja näeb ja kuidas seda teha, saab näha õppevideost:

https://www.youtube.com/watch?v=bCNY_hFgJTI

Read Full Post »

Timahavanõ Uma Pido kõnõlõs mõtsast, väeliidsist puiõst ja inemiisi köüdüssist näidega. Uma Pido kunstnik Prangli Anne lask´ tetä’ Uma Pido jaos 12 suurt trummi (läbimõõt 1 m). Noid pruugitas pido lavakujundusõn ja mõni pantas ka periselt pidol kõmisõma. Trummõ pääle maal Prangli Anne Vana-Võromaa esi kihlkundõlõ, niisamatõ Setomaalõ ja muulõ Eestile pasva’ puu’.

Puu’ valisi vällä Kalla Urmas ja timä kirot´egä puu ja kandi kottalõ ka väiku seletüse, mille just sääne valik sai tettüs. Noid seletüisi saa altpuult lukõ ja nuu’ trükitäs är ka Uma Pido kavavihun, mille saava’ massulda kõik pidolõ tulõja’.

Egäl Umalõ Pidolõ tulõval kooril pallõldas tuvva’ üten üts pliidipuu mõõtu puuhalg pidotulõ tarvis. Nii om pidotuli peri kõrraga kõigist kantõst nigu ka Uma Pido laulu ja laulja’.

Teedüst saa mano:
Triinu Laan
Uma Pido projektijuht
Tel 53322 153, triinu.laan@wi.ee
www.umapido.ee

 

Petäi (Vahtsõliina)

Petäi om tuu puu, miä om lasknu’ meil ellä’ siin maal ammutsõst aost. Timäst omma’ tettü’ mi elohuunõ’, tä om andnu’ tõrva ja olnu’ mesipuus. Vaest om olnu’ siin maal ka aigo, ku pedäjäkoorõmäih pästse nälä käest. Pedäjäle miildüs ellä’ mi maal, nigu meile hindilegi. Eesti üts jämmembit pedäjit kasus Korgõpalo mail Rõugu kihlkunnan. Ja maailma kõgõ korõmb petäi (46,6 m) kasus Räpinä jao pääl Oodsipalon. Säält lõunõ poolõ, Vahtsõliina kihlkunnan, katva’ liivamaad palomõtsa’, miä küünüse’ üle Võromaa piiri Setomaalõ. Vanast kuulsa’ miimõtsa’, ildampa tõrvapalotamisõ paiga’, seeni’ teedä’ seenemõtsa’…

Kuus (Räpinä)

Kullõlgõ’ kuusõpuust kandlõ ja viioli hellü! Kaegõ’ elävä kuusõ haljust! Talsipühhi aigo tarõn tulõtas tä miilde, et elo puu ei kuio’ ilman, ja puhtidõ pääl pand uskma, et mälehtüs minejist om igävene. Ütsik kuus om inemiisile märgis. Tä või olla’ ristipuu, tä või tiidjäle uma var´oga kätte näüdädä’ käkitüt varandust. Pääle tuu või kuus olla’ tiinäütäjäs noilõ, kiä liigusõ’ vii pääl. Nii om tuu olnu’ Peipsi-viirsen Räpinä kihlkunnan. Sääl kasus ka vägevit kuusõmõtso, noist Ilomõtsa kuusistu om kaitsõ alagi võet. Veitse maad tuust lõunõ puul, Oodsipalon, tull´ ildaaigo vällä Eestimaa kõgõ korõmb kuus (48, 6 m).

Uibu (Rõugõ)

Rahvalaulu uibu om üts väkev puu. Tä veretäs mäe pääl, sinetäs salon vai mustõtas murro veeren ja pakk kolmõ imelist ubinat. Vai tä näütäs hinnast unõn, uja otsan kasuman. Vai lätt vaenõlats tä mano nigu uma imä mano. Tuu uibu ei olõ’ viil peris kodonõ uibuaia puu. Tä näütäs ollõv olõman olnu’ jo inne tuud, ku inemise’ tä mano tii omma’ löüdnü’. Timä nimigi näütäs vanõmb ku tõisi viläpuiõ uma. Uibost mõtõldõn ja timäst kirotõn om umma tiid käünü’ ja joudu saanu’ ka Kauksi Ülle, kiä om peri Rõugõ kihlkunnast.

Imälepp (Harglõ)

Lepp jääs miilde uma värmiga. Nigu olõsi täl veri sisen. Vaest timmä vana ilma aigo ka kumardõdi’, a üteliisi andsõ tä inemiisile ka pall´o hääd ja ilosat. Imälepä koorõst sai värmi – kül vahast, kül verevät. Imälepäst treiäti puuanomit, miä es anna’ söögile maiku mano. Aga seo ilma aoni vällä om lepp kõgõ parõmb puu sanna küttä’, lihha ja kallo suidsuta’. Imälepp taht likõt maad, ja nii omma’ tälle kodotsõ’ ka Mustjõõ ja Koiva konnu’ Harglõ kihlkunnan.

Pähn, lõhmus (Karula)

Seo ilma aigo ei mõista’ inämb arvadagi, ku tähtsa puu lõhmus vanast oll´.  Viiso’, köüdse’, sõglapõh´a’ ja kiä tiid, miä kõik viil oll´ tett lõhmusniidsest. Või-olla’ tuuperäst jäigi lõhmussit mi luudusõn nii veitüs. Paistus, et vanal aol tähend´ „lõhmus“ õnnõ tuud nuurt niidsepuud, midä kooriti. „Pähnä’“ sõs olli’ suurõmba’ puu’. Parhilla’ tähendäse’ iks mõlõmba’ sõna’ meil ütte ja samma. Kõgõ tähtsämbä’ as´a’, midä pähn meile and, omma’ no’ mesi ja pähnähäelmätsäi (ütle’ perrä, ku tahat võrokõnõ olla’!). Ja viil tuu miihais, kost tunnõt suvõ süänd! Pähnäst om saanu’ huulidsa ja ussaia puu. A Karula kihlkunnan om põlitsit laani, kon käkvä’ hinnäst viil õigõ’ mõtsapähnä’.

Tamm (Urvastõ)

Rahvalaulun taht tamm taivahe tükkü’. Ka võrokõsõ’ omma’ tuud luku tiidnü’. A ku seo ilma aigo kaet suurt tammõpuud, sõs tä hoobis nigu tugõ taivast ja hoit mi maailman kõrda. Es anna’ tä vanalõkur´alõ kah perrä, ku tuu tahtsõ täl lehti külest kakku’. Võromaa tammõ’ omma’ esiki vii all vägevä’. Mustjõõst saad must tamm oll´ kallis puu, midä müüdi välläpoolõ ja teeniti tuu päält. Aga kõgõ kallimba’ tammõ’ omma’ nuu’, miä jäteti kasuma. Nii nä’ sõs saisva’ parhillaki, kõgõ jämmembä’ Urvastõ kihlkunnan, näist Tammõ-Lauri uma kuulsambast kuulsamb üle terve Eestimaa.

Haab (Kanepi)

Kiä tiid, mille haavalehe’ libisese’? Kül om tuud peet nuhklusõ, kül heitümise märgis. Haaval hindäl om tuust ütskõik. Olku’ tä pehme’ puu, a elojoud om täl kõva, juurist kasus väkev võso. Joud mõtsaeläjit süütä’ ja esi’ ello jäiä’. Vahtsõmbal aol mõist ka inemine timäst inämb luku pitä’. Haavalehti hapin om olnu’ trööstis noilõ, kiä piäsi muido ütsindä ummi häti hingest vällä ikma. Aga haav and ka hääd puud. Haavast saat sannalava, miä ei lää’ kuumas. Kanepi kihlkunnan Piigandin sais haavinõ mõtsavahimaja joba kõvastõ päält saa aastaga. Ja Kanepi kihlkunnast om tulnu’ ka mõtsamiis Tammõ Ülo, kiä om kirotanu’ raamadu haavast Eestimaal.

Kõiv (Põlva)

Kon ei kasussi kõivõ? Aro- ja suukõiv katõ pääle näütäse’ hinnäst kõigipooli. Arokõiv om tõõsõst tõistmuudu ummi loogan ossõga, suukõiv uma valgõmba koorõga. Mõlõmba’ omma’ jäänü’ meid saatma ja pakva’ meile tuudsamma, midä mi vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ: tulõpuid, tohko tulõalostusõs, mahla serbämises, vihto sanna jaos, haljust ja hõngu tarrõ suvistõpühis. Kõosõir om kül moodust är lännü’, a ilosa’ ümbreütlemise’ tuu as´a kottalõ püsüse’ viil meelen. Eestimaa kõgõ jämmembit kõivõ näet Siiriusõ tii veeren Urvastõ kihlkunnan ja Naha külän Räpinä kihlkunnan. Õkva näide vaehtõpääl, Põlva kihlkunnan, om üles kasunu’ viil kavvõmbahe kuulsa – Madis Kõiv.

Pihl (Seto)

Pihlapuu uma olõkiga nõud tähelepandmist ja tähendüst. Tähendüs om tälle lövvet joba muistõhavva. Tä om saanu’ pühäs puus, täl om hää nõiavägi. Tuud väke om nii suurõs peet, et joba üts pulgakõnõ vai kar´avitsakõnõ või imeht tetä’. Tuust aost pääle omma’ pihla’ meil maja- vai värtepuu’. Maja man piät iks pihlapuu kasuma, kasvai ilo peräst. Ku mi no’ hindä man timä nõiaväke inämb ei tunnõ’, sõs tsirkõ man om tuud ummõtõ nätä’. Noid tõmbas tä kavvõst ligi. Mi võisi näide käest oppust võtta’ ja mekki’ sääntsit pihlamarjo, midä külm om joba käpistänü’.

Raag (sõbra’)

Raag om paiu perrekunnast ja näütäs tuud ka vällä: tä hoit hinnäst vii ligidäle ja ku tä keväjä häitses, sõs omma’ tä urva’ täüs mehitsit. Timä piinü’ ossa’ võtva’ kergehe juurõ’ ala. Peipsi veeren om näid perve sisse tsusat, et nä kasuma lääsi ja järve kaidsasi. Aga raag ei taha’ jäiä’ puhmus. Tä näütäs, et või kassu’ niisama jämmes nigu ütskõik määne tõõnõ puu. Ni ku tä tuuga toimõ om tulnu’, sõs nakkas tä joud lõpma. Tüvi lätt sisest tühäs ja kodokakk löüd sääl oosõn parra pesäpaiga. Hämärän kõnd võrokõnõ säält müüdä ja kuuld, kuis kakk ikk raan.

Read Full Post »

Kiä sääd hinnäst vai umma ärri Uma Pido laadulõ kaupa pakma – pandkõ hinnäst aigsahe kirja!

Seo aastaga 28. mail tulõ Põlvan IV võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido. Päivä, ku  3000 lauljat Indsikurmun õdagudsõs pääkontserdis pruuvi tegevä’, om Põlva staadioni pääl UMA PIDO LAAT UMAKANDI KRAAMI, LAADULAVA JA TÜÜTARRIGA.

Uma Pido 2013. Pildi autor Kristina Pentsa

Uma Pido 2013. Pildi autor Kristina Pentsa

Kutsumi teid laadulõ umatettüt pakma!

Mõnõ’ tähtsä’ asja’:

– Laadulõ või tulla’ nii käsitüü ku söögiga. Seokõrdsõ Uma Pido teema om MÕTS JA VÄELIDSE’ PUU’. Ku võimalik, võinu midägi ti pakutavan vai välläpanõkin seoga kokko kõlisõda’.
– Laat om tõtõstõ ÕNNÕ umakandi kraami pakmisõs. Et seo peris kimmäs olnu, pallõsõ’ kõrraldaja’ ti käest kirjeldüisi (ja ku võimalik, ka pilte) minkaga ti vällä plaaniti tulla’.
– Väegä oodõt om UMA KEELE tarvitaminõ kraam1i kirjeldämisel, hinnasilte pääl, müüjide suun… Ku vaja, saa kõrraldjidõ käest keelenõvvu!

Laadulõ müümä saat hinnäst kirja panda Põlva valla kodolehe pääl kotusen UMA PIDO 2016: http://www.polva.ee/uma-pido-laada-reg

Oodami teid laadulõ kauplõma ni mikandi käsitüü- ja söögikultuuri näütämä!

Hää’ oppaja ja juhendaja’!
Laadulavale oodami esinemä Vana-Võromaa kuule ja lasteaidu rahvalike iiskavvuga.

Laadulava avatas’ kell 9 ja om avatu kellä 15ni. Üts esinejä saassi nii 20 minutit esinemisaigu.
Uma Pido teema om MÕTS JA VÄELIDSE’ PUU’. Ku võimalik, võissi midägi ti iiskavan seoga kokko kõlisõda’, aga seo ei ole ka nii väegä kohus.

Ülesastmise soovist andke teedä 25. aprillis Eve Sokale, kelle telefoninummõr om 514 7682 ja 799 9489 ja kirotada võiti talle aadressil eve.sokk@polva.ee

Kõrraldaja  laadu-asjan om
Eve Sokk,
Põlva Vallavalitsuse kultuurispetsialist
tel 799 9489, 5147682, eve.sokk@polva.ee

 

————–

 

28. mail sel aastal tuleb Põlvas IV võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Päeval, kui 3000 lauljat Intsikurmus õhtuseks peakontserdiks proovi teeb, toimub Põlva staadionil UMA PIDO LAAT KOHALIKU KRAAMI, LAADALAVA JA TÖÖTUBADEGA.

Uma Pido 2013. Pildi autor Nata-Ly Suuroja.

Uma Pido 2013. Pildi autor Nata-Ly Suuroja.

Kutsume teid laadal  omatehtut pakkuma! Laadamüüjate registreerimine on alanud!

Mõned olulised märksõnad:

– Laadale võib tulla nii käsitöö kui söögiga. Seekordne Uma Pido teema on METS JA VÄELISED PUUD. Kui on võimalik, võiks miski teie pakutavas või väljapanekus sellele viidata.
– Laat on tõesti AINULT kohaliku toodangu pakkumiseks. Selles veendumiseks paluvad korraldajad teilt kirjeldusi (ja võimalusel pilte), millega välja kavatsete tulla.
– Teretulnud on KOHALIKU KEELE kasutamine pakutava kirjeldamisel, hinnasiltidel, müüjate suus … Soovi korral saate korraldajatelt keelenõu!

Laadamüüjaks registreerumiseks on avatud link UMA PIDO 2016 Põlva valla koduleheküljel.

Ootame teid laadale kauplema ja näitama meie kandi käsitöö- ja toidukultuuri!

Head õpetajad ja juhendajad!

Ootame laadalavale rahvalike eeskavadega esinema Vana-Võrumaa koole ja lasteaedu.

Laadalava avatakse kell 9 ja lava on avatud kella 15ni. Üks esineja saab seega 20 minutit esinemisaega. Uma Pido teema on „Mets ja väelised puud“. Kui võimalik, võiks midagi tie eeskavas selle temmaga kokku kõlaga, aga see ei ole kohustuseks.

Ülesastumise soovist andke teada 25. aprilliks Eve Sokale, kelle telefoninumber on 514 7682 ja 799 9489 ja kirjutada võite talle aadressil eve.sokk@polva.ee

Korraldajate esindaja laada-asjades:
Eve Sokk, Põlva Vallavalitsuse
kultuurispetsialist (tel 799 9489, 5147682, eve.sokk@polva.ee

 

 

Read Full Post »

Laul kallus Umalõ Pidolõ läbi rahvalauluõdagide

Aprilli alostusõn nakkas Räpinält umma tiid Umalõ Pidolõ käümä rahvalaul. Laul kallus läbi Vana Võromaa ja Setomaa 9 rahvalauluõdaguga, kon lauldas vahtsõmbit ja vanõmbit toimumiskotussõ rahvalaulõ.

Uma Pido om inämb ku ütepääväne kontsõrt. Seo om tiikund, minkä joosul pidolisõ’, ni tulõvasõ’ esinejä’ ku kaeja’, hinnäst pidos valmis pandva’. Ku inne kolmandat Uma Pito (2013) käve läbi kogo Vana Võromaa võrokõisi lipp, sõs seokõrd tege umaperätse tiikunna läbi laul – et jõuda 28. mai õdagus pidolõ Indsikurmu ja sääl pidotuli läütä.

Laul lätt pidolõ muidoki ka läbi pidos säädvide kuurõ. Päälekauba peetäs meelen, et inne koorilaulukultuuri alostust laulsõ mi rahvas regilaulõ ni ka parhilla eläse’ kõrvuisi nii koorilaulu- ku rahvalaulukultuur.

Rahvalaul alostas umma tiikunda aprilli alostusõn Räpinä kihlkunnast. Laulu tiikund pututas kõiki katsat Vana Võromaa kihlkunda ni jõud kõrras ka Setomaalõ. Kõiki, nii väikeisi ku suuri, oodõtas laulma uma kandi vahtsõmbit ni vanõmbit rahvalaulõ. Tulla’ või terve perrega! Päält laulmisõ om õdagu osas ka kruusitäüs tsäid ni ritsikpille meisterdämine kingis hindäle ja Umalõ Pidolõ.

Laul võetas üles algusega kell 18.00:
1. aprillil Räpinäl Räpinä luumismajan,
8. aprillil Obinitsan Seto Ateljee-Galeriin,
15. aprillil Vahtsõliina kihlkunnan Loosi külän,
22. aprillil Rõugõn Saarsilla talokohvikun,
29. aprillil Harglõ Maakultuurimajan,
6. mail Karula kihlkunnan Lüllemäel Kõllatsõ Maja Kohvikun,
13. mail Urvastõn Pokumaal,
20. mail Kanõpin pubin Temp ja Taar,
27. mail joutas Põlva kihlkunda Moostõ Rahvamuusigakuuli.

Vaihõpäälitsel aol om laul kõigi suun, meelen ja süämen

Rahvalauluõdagit kõrraldas Karula kihlkunna laulunaanõ Freibergi Lilian. Tä om jo 10 aastakka kuun käüvä katsanaasõlidsõ laulupundi – Võrumaa Lauluimändä’ – liigõ. Laulupundin om hulk talopernaisi, no ka mõnõ rahvamuusikina peris häste tunnõt naasõ. Võrumaa Lauluimändä’ omma’ kohal kõigil rahvalauluõdagil, no päält näide avitasõ’ õdagil laulõ iist võtta mitmõ’ tõsõ’ Vana Võromaa ja Setomaa laulunaasõ’ ja –mehe’. “Laulu iist võtta või tegeligult egäüts – tegemist olõ-i folkloorikontsõrdi, a ütislaulmisõga, minkahe kõik kotussõpääl olõja’ uma panussõ saava anda ja mink võlo om spontaansusõn,“ pallõs Freiberg meelen pitä’.

Laulu tee Umale Pidole

—–

1. aprillil alustab Räpinast oma kahekuust teekonda Uma Pidole rahvalaul. Laul kulgeb Vana-Võromaal ja Setomaal läbi 9 rahvalauluõhtu, kus lauldakse uuemaid ja vanemaid toimumiskoha rahvalaule.

Laulupidu on rohkem kui ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul – et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli. 

Laul liigub peole muidugi ka läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti.

Rahvalaul läheb Räpina kihelkonnast teele aprilli algul. Laulu teekond puudutab igat Vana-Võromaa kaheksast kihelkonnast ning jõuab korraks ka Setomaale. Kõiki, nii väikesi kui suuri, oodatakse laulma oma kandi uuemaid ja vanemaid rahvalaule. Tulla võib terve perekonnaga! Lisaks laulule on õhtu osaks ka tassike teed ja ritsikpillide meisterdamine kingiks endale ja Umale Pidole.

Laul võetakse üles igal pool algusega kell 18.00:

1. aprillil Räpinas Räpina loomemajas,
8. aprillil Setomaal Obinitsas,
15. aprillil Vahtseliina kihelkonnas Loosi külas,
22. aprillil Rõuges Saarsilla talukohvikus,
29. aprillil Hargla Maakultuurimajas,
6. mail Karula kihelkonnas Lüllemäel Kollase Maja Kohvikus,
13. mail Urvastes Pokumaal,
20. mail Kanepis pubis Temp ja Taar,
27. mail jõutakse Põlva kihelkonda Mooste Rahvamuusikakooli.
Vahepealsel ajal on laul kõigi suus, suus meele ja südames.

Rahvalauluõhtute korraldust veab Karula kihelkonna laulunaine Lilian Freiberg. Ta on juba 10 aastat koos käiva ja 8 naisest koosneva laulupundi – Võrumaa Lauluimändä’ – liige. Laulupundis on hulk taluperenaisi, aga ka mõned rahvamuusikutena päris tuntud naised. Võrumaa Lauluimändä’ osalevad kõigil rahvalauluõhtutel, kuid lisaks neile aitavad erinevatel kordadel laule eest võtta mitmed teised Vana-Võromaa ja Setomaa laulunaised ja –mehed. “Laulu eest võtta võib tegelikult igaüks – tegemist ei ole folkloorikontserdi, vaid ühislaulmisega, millesse kõik kohalolijad panustavad ning mille võlu seisneb spontaansuses,” tuletab Freiberg meelde.

Laulu tee Umale Pidole

Read Full Post »

UUS „metsikute“ meeste koor „Mehed Mõtsast“ on loodud!
Aga liituda ei ole veel hilja!

Kutsume kõiki mehi nii maalt kui linnast, kes te olete ehk laulnud kunagi koolipõlves või tudengieas, kuid praegu ei laula üheski kooris. Samuti on teretulnud segakooride ja -ansamblite laulumehed. Ootame kõiki, kel on viisipidamist ja tahtmist osa võtta meeskoori lauljana IV Uma Pidol. Noodilugemise oskus pole ilmtingimata nõutav. Registreeruda saad SIIN.

Õpime selgeks Uma Pido mees- ja ühendkooride laulud, et siis täiel rinnal osa saada „võro pavvõrist“ ühisel laulupeol 28. Mail Põlva Intsikurmus.

Sama hoo ja trukiga, mis esimesel kokkutulekul saadud jätkame ettevalmistusi üheskoos kõigi Uma Pidole registreerunud meeskooride meestega.

Dirigendid Kalev Lindal ja Andres Määr

Laululaagrite provisoorne kalendriplaan:
I Laululaager – 20.märts
II Laululaager – 24. aprill
III Laululaager – 22. Mai

Laululaagri ajakava:
9.30 Meeskooride kogunemine
10.00 – 11.30 Meeskoori laulude harjutamine
11.30 Segakooride (Muusikamõisa konnakoori) kogunemine
12.00 – 14.00 Ühendkoori laulud
14.00 Lõuna – meeskooride lauluproovi lõpp ning paus teistele kooridele
15.00 – 17.00 Segakoori laulud ( meeskooride mehed soovi korral võivad liituda segakoriga Muusikamõisa Umapido KONNAKOOR )

Laululaagrid toimuvad Varbuse Muusikamõisas.
Juhiseid kohale jõudmiseks hangi SIIN

Laululaagri osalustasu a 5€
Soovijatele lõuna 5€
Noodivihikud 5€ (saadaval kohapeal)

INFO: tel 504 0526 (Kalev Lindal) või info@varbuse.ee

Read Full Post »

Seo aastaga 28. mail tulõ Põlvan IV võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido.

Uma Pido sümbolpilli kivipilli mängimine.

2013. aasta Uma Pido sümbolpilli kivipilli mängimine.

Päivä, ku 3000 lauljat Indsikurmus õdagudsõs pääkontsõrdis pruuvi tege, om Põlva staadionil UMA PIDO LAAT KOHALIGU KRAAMI, LAADULAVA JA TÜÜTARRIGA. Kutsumi mikandi käsitüüliisi ja söögitegejit sinnä umatettüt kraami pakma!

Tan om laadu edimäne teedüskiri võro keelen: http://www.umapido.ee/images/failid/laada_infokiri_v.pdf
—-

Selle aasta 28. mail tuleb Põlvas IV võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido. Päeval, kui 3000 lauljat Intsikurmus õhtuseks peakontserdiks proovi teevad, toimub Põlva staadionil Uma Pido laat kohaliku kraami, laadalava ja töötubadega. Kutsume sellekandi käsitöölisi ja söögitegijaid sinna omatehtud kraami pakkuma.

Siin on laada esimene infokiri eesti keeles: http://www.umapido.ee/images/failid/laada_infokiri_e.pdf

Read Full Post »

Older Posts »