Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Muusikapäeval Varbuse Muusikamõisas toimunud Uma Pido DVD esitlus ja uhke Ummamuudu ja Metsatöllu kontsert koos Uma Pido lauludega piltidel (autor Vaido Otsar): https://goo.gl/photos/9gvbcRXDZuTiniYF9

Esitlusel vaadati lõike DVDlt, kuulati esinakanu filmikriitigu Pulga Jaani arvamust DVD kohta (tema oli tõesti see, kes seda kõige esimesena vaadata sai), lauldi Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu eestvõttel ning üllatusesinejatena astusid üles Võru Gümnaasiumi noored bändinimega “Põhja-Läti” ning esitasid võrukeelse tõlkeversiooni laulust “Meil on aega veel”.

Kontserdist rääkis ka muusikapäeva Aktuaalne Kaamera, vt lõiku, mis algab 11:17: http://etv.err.ee/v/f14a1162-e08a-4ef4-bd72-1e25a9af52b7 – Varbuse kontserdi osa on täpsemalt kell 14:05

Aitäh tulijatele! Varbusel oli mõnusa vaimu ja hea muusikaga muusikapäev!

up-dvd_m1

Inne keväjä Põlvan Intsikurmun olnu IV Umma Pito käve müüdä Vanna Võromaad näütüs “Mõtsas mi olõmi jäänü”. Näütüs kõnõlõs alatin moodun sõnomit luudusõ ja inemiisi umavaheliisist köüdüssist ja ütstõsõ hoitmisõst. Näütüst tetti tugõjidõ (kultuurkapital ja rahvakultuuri keskus) abiga kats esi mõõdin variantsi:

– Suurõmb. Pildi korgus 65 cm ja laius 90 cm. Pilte om 7 tk. Pluss infotahvli suurusõn 65 (korgus) x 45 (laius) cm.
– Väiksemb. Pildi korgus 45 cm ja laius 65 cm. Pilte om 7 tk. Pluss infotahvli suurusõn 45 (korgus) x 30 (laius) cm.

Näütüse pildi omma’ nätä’ tan.

Näütüs om valmis vällälainutamisõs ja avaligus välläpandmisõs rahvamajan, küläkeskusõn, raamatukogon, koolimajan, asotusõn jne. Näütüisi hoitas Võro liinan, tahtjal tulõ esi perrä tulla, üles panda ja perän ka tagasi tuvva. Kiä inne küsüs, tuu inne saa!

 

Teedüst saa mano:

Triinu Laan

Uma Pido projektijuht

Võro Selts VKKF

tel 5332 2153

triinu.laan (ätt) wi.ee

Eile, 28. mail Põlvas Intsikurmu laululaval toimunud neljas Uma Pido tõi kokku 7000 inimest, kes võrukeelsel laulu- ja rahvapeol tundsid rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastuse, mis rääkis metsast, väelistest puudest ja inimeste seotusest nendega, kõrghetkeks oli metsaliste ilmumine, keda kehastas kohalik maailmakuulus bänd Winny Puhh.

Uma Pido projektijuht Triinu Laan lootis enne peakontserdi algust, et pidu läheb nii esinejatele kui publikule hinge ning räägib olulistest asjadest kõigile arusaadavas keeles. „Nii ka tõesti läks, mis teeb mind väga õnnelikuks,“ rõõmustas ta pärast pidu.

Winny Puhhi esinemist kommenteerides nentis ta, et kuulujutud levisid tõesti juba enne pidu, et metsalised võib tulla ja peo ära rikkuda. „Minu arvates aga pidu rikutud ei saanud vaid on hoopis tore, et erinevad muusikad ja stiilid omavahel kohtusid,“ nentis Laan. Winny Puhh sai peolt sellise hoo sisse, et tegi lavalt lahkudes Põlva linnale ringi peale samal ajal oma kontserdi jätkates.

Küsimusele, mis on Uma Pido mõju tulevikule, vastas Triinu Laan, et ta loodab, et pärast pidu peab rohkem inimesi meeles, et puud kasvavad kõrgeks aeglaselt ning neid tuleb samamoodi hoida, nagu me hoiame üksteist.

Peo peakontserdil mängis pilli, laulis ja tantsis kokku 3438 inimest. Esitusele tuli 26 võrukeelset laulu, millest 21 olid valminud just selleks Uma Peoks. Kokku oli laulvaid lapsi, naisi ja mehi laval 3344, koore oli peole registreerinud 154.

Järgmine Uma Pido toimub 2. juunil 2018 Võru Kubija laululaval.

Peaproov Intsikurmus. Foto autor Mari-Liisa Parder.

Peaproov Intsikurmus. Foto autor Mari-Liisa Parder.

Eda tekk vihtu

Väkev Haani sannanaanõ Eda Veeroja tekk’ timahavadsõ Uma Pido dirigentele kingitüses kümnest mikandi inemiisile tähtsäst puust viha’.

Tä naas mõtsu piten käümä joba minevä nätäl ja vällä otsma puid, kost saa ossakõist võtta. Vällä omma’ otsitu kõgõ ilosamba’ ja parajamba’ ossakõsõ’ sannaviha tarvis.

Sannaviha sisse saava’ katsa Vana-Võromaa kihlkunna puu’ – petäi, kuus,uibu, imälepp, pähn, tamm, haab, kõiv. Ütsäs, pihl, om setodõ puu ja kümnes, raag, tõisi sõpru puu.

Nii om kümne puu vägi kokok köüdetü, et tuvva pito juhatavilõ dirigentele ja tõisilõ juhtlõlõ tervüst, luumisõ rõõmu ja elorikkust.

eda_tekk_vihtu

Mõtsan käümise ja vihalehesside võtmisõ man laul’ Eda niimuudu:

Tere tere mõtsakõno, mõtsakõnõ esäkõnõ
Kaitsa minno ja hoia minno.
Lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Anni sullõ, ossa mullõ

Tere tere kuuskõkõnõ, kuusõkõnõ velekõnõ
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Kummarda kuusõ juurõni, laota ladva lindama
säe mõttõ korgõs, säe miil kerges.

Tere pettäi piinu pihaga, uhkõ tutiga
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Pettäi pakk hingerahu, luu luumisrõõmu.

Tere mu sõsar uibu, ubinapuu, häiermäpuu
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Uibu and om küllus ja armastus.

Tere imälepp, hall vari, vaarimä
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Anna ette tiidä, näütä selgehe, tuu vastussõ.

Tere lõhmus pühä puu, süäme puu
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Lõhmus hoit henge lämmä ja rahul.

Tere tamm, ilmapuu
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Tamm tuu elojõudu, salv kõik hengehaava.

Tere haab vainõ lats
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Haab vii valu varõssõlõ, haigusõ harakalõ

Tere kõiv, kolmõ ilma köüdüs
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Kõoviht vii hädä, vaiva ja murrõ

Tere pihel, viiekanna kandja
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Kaitsa kandjat, täüdä salasuuv

Tere raag, elopuu, pillipuu
lupa mullõ ossakõisi, nuuri värskid lehessid
väe vihas vägevile, avvu vihas tegusile
sannavihas suurõ vaiva nägijalõ.
Raag hoit karja ja pere kuun.

Aitüma mõtsakõnõ minno kaitsmast, minno hoitmast.
Tennä väega ossõ iist, egä puu ja väe iist.
Maaimä anna jõudu, taivaesä tuu tarkust,
vesi vii vaiva valu, tuul tuu uuõ tuulõ.
Käe kerges, silmä selges!

Täämbä, 27. mail jõud rahvalaul päält katõ kuu pikkust tiilolõmist Põlva kihlkunda Moostehe ja lõpõtas hummõn õdagu uma tii Uma Pido pääkontsõrdil. 

Rahvalaul liiku Vanal-Võromaal läbi 9 rahvalauluõdagu, miä tõiva’ paikliidsi kogokundõ kokko Umalõ Pidolõ huugu andma. Kodotsil kokkosaamisil laulti nii vahtsõmbit ku vanõmbit uma kandi rahvalaulõ ja meisterdedi Umalõ Pidolõ ritsikpille.

Säändse lauluõdagidõ ria vällämärkmisõ man olnu Põlva maakunna rahvakultuurispetsialist Kati Taal löüd: „Olõ tennü seo tii läbi üten videokaameraga. Egä riidi, egä kõrd eri Võromaa nukan, ja seo om tennü mu ilmaruumi laembas! Lauluõdagilt kodo sõitõn olõs nigu hunn pään – keväjäst, regilaulust, Võromaa luudusõ ilost ja nail lauluõdagil luudu kokkoklapmisõst, naidõ laulõ ilosast keelest ja luulõlisusõst. Aituma kõigilõ iistlauljilõ vahtsidõ imeliisi laulõ iist ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera lainutusõ iist!” 

Päält rahvalauluõdagidõ om paiklik kogokund Umalõ pidolõ huugu andnu ka tõisi ettevõtmisiga: Sulbi ja Kärgula külä mehe’ tei’ Umale Pidole suurõ sümbolpilli ritsikpilli, miä niisamatõ Mooste rahvalauluõdagul rahva ette tuvvas. Timahavadsõ Uma Pido suurt sümbolpilli saa ka pido aigu kaia ja katsu.

Võrokõisi rahva- ja laulupito Umma Pito peetäs joba neläs kõrd. Pääkontsõrt nakkas pääle 28. mail kell 18 Põlvan Indsikurmun. Inne pääkontsõrti om Põlva liina staadioni pääl uma kraami laat üten tüütarri ni laadulavaga ja võrokeelitsidõ latsiaialatsi väiku rongikäük pidolõ.

Pääkontsõrdi otsa tulõ simman ansambliga Toomas-Henrik, kon mängvä tunnõt rahvamuusiku’ Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido, midä peetäs vaeldumisi Võrol ja Põlvan. Egä kõrd om pido toonu kokko hulga võrokõisi ja sõpru.


Rahvalaulu teekond Umale Pidole on lõpusirgel 

Täna, 27. mail jõuab rahvalaul oma kahekuulise teekonna järel Põlva kihelkonda Moostesse ning lõpetab homme õhtul oma tee Uma Pido peakontserdil. 

Rahvalaul kulges Vana-Võromaal läbi 9 rahvalauluõhtu, tuues kohalikke kogukondi kokku Umale Pidole hoogu andma. Hubastel kohtumistel lauldi nii uuemaid kui vanemaid toimumiskoha rahvalaule ning valmistati Umale Pidole ritsikpille.

Sellise laulusündmuste jada idee alguse juures olnud Põlva maakonna rahvakultuurispetsialist Kati Taal tõdeb: „Olen teinud selle teekonna läbi koos videokaameraga. Igal reedel, iga kord erinevas Võrumaa nurgas, ja see on olnud fantastiliselt kosmiline kogemus! Lauluõhtutelt kodu sõites on olnud joobnud tunne – kevadest, regilaulust, Võrumaa looduse ilust ja nendel lauluõhtutel loodud sünergiast, nende laulude kaunist keelest ja poeesiast. Aituma kõikidele eeslauljatele uute imeliste laulude eest ja Eesti Rahvaluule Arhiivile filmikaamera laenutuse eest!” 

Kohalik kogukond on Umale Pidole hoogu andnud rahvalauluõhtute kõrval ka teiste ettevõtmistega: Sulbi ja Kärgula küla mehed valmistasid Umale Pidole selleaastase sümbolpilli ritsikpilli, mis samuti Mooste rahvalauluõhtul rahva ette tuuakse. Suur sümbolpill saab Umal Pidol olema huvilistele vaadatav ja katsutav.

Võrokeste laulupidu Uma Pido peetakse sel aastal neljandat korda. Peakontsert algab 28. mail kell 18 Põlvas Intsikurmus. Peakontserdile eelnevad uma kraami laat Põlva linna staadionil koos töötubade ja laadalavaga ning võrukeelsete lasteaialaste väike rongkäik peole.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mida peetakse vaheldumisi Võrus ja Põlvas. Igal toimumiskorral on see kokku toonud hulga võrokesi ning nende sõpru.

Sel laupäeval, 28. mail tuleb Põlvas Intsikurmu laululaval neljas Uma Pido. Võrukeelsel laulu- ja rahvapeol tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastab Põlvast pärit näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.

«Uma Pido on eriline seetõttu, et see on kõige suurem võrukeelsete ja –meelsete inimeste kokkusaamine maailmas. Kui üldse on võrokesi kokku 70 000-80 000, siis Umast Peost saab esinejate, pealtvaatajate või laadaliste hulgas osa vähemalt iga kümnes võrokene,» on Uma Pido projektijuht, pidu korraldava Võro Seltsi VKKF juhatuse liige Triinu Laan uhke.

Uma Pido erilisuse ja mõju üle mõtiskleb lavastaja Kristo Toots niimoodi: «Ma’ unista tuust, et seo Uma Pido panõssi meid inämb hoitma – ummi inemiisi, umma kiilt, umma koto, umma mõtsa. Ütstõsõ hoitminõ hoit ka ilmasamba kimmä, taiva korgõl ja maailma suurõ…»

Peo peakontserdil mängib pilli, laulab ja tantsib kokku 3438 inimest. Esitusele tuleb 26 võrukeelset laulu, millest 21 on valminud just selleks Uma Peoks. Kokku on laulvaid lapsi, naisi ja mehi laval 3344, koore on peole registreerinud 154.

Lauljaid saadab Uma Pido saateorkester Riivo Jõgi juhendamisel. Eestlauljateks ja peo loo jutustajateks on Meelika Hainsoo ja Kulno Malva. Vahepalu esitab ka Ülle Podekrati juhendatav folklooriansambel Käokiräs ja tantsivad Kagu Kabujalakõsõ’ ja Mandariini’. Peo tantsud tegid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peo kunstnik on Põlva kunstikooli direktor Anne Prangel, kes muu kujunduse hulgas kasutab ka 12 suurt trummi, millele on maalitud Vana Võrumaa kihelkondi ja sõpru sümboliseerivad puud. Intsikurmut ilmestab ka terve kilomeeter punasest kangast rebitud linte.

Peakontserdile eelneb peopäeval Põlva linna staadionil uma kraami laat käsitöötubade ja laadalavaga. Laadalaval esinevad lapsed Põlva ja Võru maakonnast, lisaks ka nimekamaid esinejaid, teiste hulgas lõõtsamees Heino Tartes ja duo Aapo Ilves-Marju Varblane. Põnevad tõotavad tulla ka Vana Võromaa rahvarõivaste demonstratsioonid laadalaval. Laat algab juba hommikul kell 8 ja lõpeb kl 15 pealelõunal.

Kell 17, tund enne peakontserdi algust kogunevad võru keelt kõnelevad keelepesarühmade lapseaialapsed ja kahe kuu jooksul eri paigus lauluõhtuid pidanud rahvalauljad Jakob Hurda mälestusmärgi juurde, et minna koos väikses rongkäigus peole ja süüdata peotuli. Peakontsert algab kell 18.

Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.

Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal ja tänavu on pidu jõudnud taas Põlvasse.

Rohkem infot peo kohta leiab Uma Pido kodulehelt: www.umapido.ee 

Tee pidoni 

Uma Pido ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimus soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitasiad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.

Loengusari. Peole eelneva aasta jooksul peeti kokku neli loengupäeva, kus tuntud inimesed rääkisid metsast ja puudest. Loenguid ja õpipäevi pidasid:

  • Kalle Eller „Kuis är tunda’ põlist mõtsa ja usku ja kuis nuu’ kokko käävä’”;
  • Marju Kõivupuu „Misjaos meile Uma Pido?”;
  • Urmas Kalla „Puu’ ja mõts rahvalaulõn”;
  • Celia Roose osaluskontsert „Regimõtsamäng”;
  • Mõniste muuseumi rahva väega puude ja põõsaste õpituba;
  • Evar Saar „Puu’ vana Võromaa kotussõnimmin”;
  • Kauksi Ülle „Puu ei olõ’ puit!”.

Laulu tii pidoni. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd tegi omapärase teekonna läbi laul. Aprillis ja mais korraldati igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus lauldi omakandi rahvalaule. Rahvalauluõhtute tegemistest saab lugeda blogist https://laulutii.wordpress.com/

Fotonäitus. Mööda Vana-Võromaad kais ringi ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja veebruaris läks kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu. Näituse fotosid on kasutatud ka Uma Pido plakatitel ja reklaamides.

Konnakoorid, nurmenaised ja mehed metsast. Lisaks koorilauljatele kutsuti pidole ka uusi lauluhuvilisi. Kogu-, sõprus-, perekonnad said moodustada kunnakoore, samuti võisid naiskooridega liituda nurmõnaised ja meeskooridega mõtsamehed.

Ritsikpillid. Põlva maakonna koolilapsed tegid Umale Pidole kingituseks ligi 2000 ritsikpilli ja pilli tegemise õppevideo. Pillid kingitakse peole tulevatele lastele ja lavastaja lubab, et seal tekib võimalus neid koos ka kasutada. Pill kannab sõnumit, et muusikat saab teha igaüks ja selleks ei ole palju vaja. Ritsikpill, tuntud ka kui kilgipill, on eesti rahvatraditsioonis heliline mänguasi, mida mõnikord ka pulmas või kõrtsis teiste pillide saateks pruugiti. Ritsikpill on seekordse Uma Pido sümbolpill. Milline ritsikpill välja näeb ja kuidas seda teha, saab näha õppevideost:

https://www.youtube.com/watch?v=bCNY_hFgJTI