30. aprilli õhtul Pokumaal toimunud Uma Laul II võistluskontsertil esitati täismajale 28 uut võrokeelset laulu. 12 autorit olid valmis saanud väga uhkete võrokeelsete lauludega ning korraldajate ootuste kohaselt oli nende seas ka mitmeid lastelaule.
Väga vahvate ja erinäoliste laulude seast valis žürii võidulauludeks välja Mari Kalkuni lummava lastelaulu „Suvi“ ning Aapo Ilvese „Valgust henge“.
Kuid et võistlusel kanti ette veel mitmeidki laule, mis nii žürii kui ka rahva südame võitsid, anti välja ja mitmed eripreemiad. „Parimad tänapäevased rahvalaulikud“ preemia pälvisid Maria Silla lauluga „Pensionäri elo“, Enno Säinast lauludega „Pudru lugu“ ja „Edimest kõrda“ ning Koidu Vider lauluda „Hallo, siin vanaimä!“.
Parimaks rahvalauluks kuulutati Jan Rahmani „Mis om suurõ järve takan?“ ning parimaks rahvapäraseks lastelauluks Urmas Kalla „Pinnär“.
Tiitli „Uus vorm võrokeelses laulus“ pälvis Contra laul „Kodomäng“ Öösorri esituses ning stiilipuhtaimaks poplauluks tunnistati Andres Ojasoo (jun) laul „Nuurus“ ansambel Mix Mitte esituses. Viimased laulud lähevad kindlasti peale just noortele oma popi esituslaadi ja rütmika muusikaga.
Pokumaal algasid Uma Pido tegevused 30. aprillil aga mitme tunni jagu enne võistluse algust. Nimelt allkirjastati Pokumaal ka Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Uma Pido toetajatega – Nopri Meierei, Arke ning Lõuna Pagaritega.
Lepingute allkirjastamisele järgnes lõõtspilli anatoomiatund lõõtspillimeister Heino Tartese juhendamisel.
Anatoomiatunni raames kruviti üks lõõtspill lahti ning kohalolijad said uudistad, mis ikkagi peitub ühe lõõtspilli sees, ning nuputada, kuidas üks õige Teppo tüüpi lõõtspill lahti käib. Iga küsimusele õigesti vastanu autasustati lõõtsakaunistustega.
Lõõtspilli anatoomiatunnile järgnes aga konnakooride harjutustund kohalolijatele konnakooride üldjuhendaja Silja Otsari eestvedamisel. Algajad „konnad“ said Uma Laulu võistluse ajaks oma hääled lahti laulda ning Uma Pido kontserdil esitlusele tulevate lauludega tutvust teha. Hoogsalt kulgenud tund pakkus rõõmu kõigile ning kohalolnud „konnad“ läksid koju teadmisega, et kui kõik muu ununeb, siis lehekülg 16, mis sisaldab konnakooridele kõike vajalikku, tuleb tagataskus valmis hoida.




